Arvamusuuringud kinnitavad, et toetus Rail Baltica raudteele on suur, omavalitsused ootavad kohalikke peatusi, mis paneks regioonides elu käima, ning raudteeprojekt on jõudnud ehitusfaasi. Samal ajal püüab osa huvigruppe külvata segadust, justkui poleks raudteekoridor paigas või raudtee rajamise asjus otsust langetatud.
Arvestades, et Rail Baltica projektist on kõneldud, kirjutatud ja selle üle diskuteeritud juba paarkümmend aastat, võib julgelt väita, et avalikkus teab Rail Balticat kui raudteed, mis kulgeb Tallinnast läbi Pärnu Riiga ja sealt edasi Lääne-Euroopasse. See markeerib juba 2011. aastal tehtud otsust, mille kohaselt on Rail Baltica nime kandev raudtee määratud kulgema rajatavas raudteekoridoris suunaga läbi Pärnu, mitte läbi Tartu ega Viljandi.
Seega on viljatu rääkida mistahes Rail Baltica koridori alternatiividest, sellel on üksnes hüpoteetilise mõttemängu väärtus.
Väärkujutluste küüsis
Arvamusuuringutega, milles küsitakse, kuhu inimesed raudteed soovivad (või ei soovi), luuakse väärarusaam, nagu oleks veel praegugi võimalik paigutada raudtee mistahes teise kohta. Alternatiividest saaksime rääkida juhul, kui oleks adekvaatne võimalus teha ühe või teise trassikoridori puhul valikuid, aga see faas on juba seljataga.
Trassikoridori üle arutati aastaid ja välja valiti parim. See ei tähenda, et Tallinna-Tartu või Tallinna-Viljandi liin raudteekaardilt kaoks. Neid arendatakse edasi, aga mitte Rail Baltica nime all.
Loomulikult ei ole mõeldav, et kõik inimesed Rail Baltica praegust trassikoridori toetaksid, see on täiesti arusaadav, et juba tehtud valikutele leidub alati vastaseid. Paraku on vastuseis sageli tingitud tulihingeliste oponentide lõpuni mõtlemata ja analüüsimata seiskohtadest, mis tekitavad kõrvaltvaatajates väärkujutelmi.
Siia kuulub näiteks arusaamine, et kiire raudtee paigutamine kas Pärnu või Tartu suunas nn olemasolevasse koridori oleks võrdlemisi lihtne ülesanne. Pealiskaudsel vaatlusel võib see tõepoolest niimoodi tunduda – vanad liiprid ja rööpad võetakse üles ja pannakse uued asemele. Ometi raudtee-ehitus selliselt ei käi.
Nii nagu ei ole võimalik osaliselt kasutuskõlbmatuks muutunud talumaja vundamendile ehitada mitmekorruselist kortermaja, pole võimalik ka kiiret ja kindlatel parameetritel põhinevat raudteed ehitada praeguse raudtee peale või vahetult selle kõrvale. Ilma et see tooks kaasa kapitaalseid ning elukorraldust pärssivaid ümberkorraldusi looduskeskkonna ja kohalike elanike jaoks.
Sellises mastaabis ümberkorraldused muudaksid projekti tõenäoliselt veelgi kulukamaks ning kaoks igasugunegi lootus raudteeühenduse valmimisele lähema 10–15 aasta jooksul. See tähendaks aga loobumist toimivast läänesuunalisest rahvusvahelisest raudteeühendusest ja Euroopa Liidu toetusest.
Valik tehti uuringutega
Loomulikult võib mõttemänge mängides ja olemasolevaid trassikoridore suuremate kiiruste jaoks sirgemaks õgvendades leida mooduseid, kuidas maakaardil paistaks asi korrektne. Rail Baltica esialgses faasis läheneti projektile samamoodi, kui kaardile oli joonistatud hulgaliselt alternatiive, millest samuti väga paljud tundusid mõistlikud ja teostatavad, kuid milles jõuti lõpliku kompromisslahenduseni pärast 80 avalikku arutelu, ulatuslikku kirjavahetust ja aastaid kohtumisi-koosolekuid.
Need, kes arvavad, et raudteekoridor pandi paika juhuslikult, peavad pettuma. Rail Baltica trassialternatiive võrreldes ja valiku tegemisel arvestati paljude asjaoludega. Olgu need siinkohal taas meelde tuletatud: vähim mõju Natura aladele, kaitsealadele ning kaitsealuste liikide elupaikadele; vähim mõju elamualadele (puhvriks vähemalt 500 meetrit), vähim mõju kalmistutele, muinsuskaitsealadele ja -objektidele, trassi tehniline sobivus ning ehitusmaksumus ja sotsiaalmajanduslik tulu.
Nimetatud kriteeriumite põhjal analüüsiti läbi 53 alternatiivi ja valiti välja selline, mille puhul oli kõikide hinnatavate mõjude negatiivne efekt kõige väiksem.
Positiivse stsenaariumi korral oleme Rail Baltica esimesest reisist seitsme aasta kaugusel. Seega peaks viljatu võitluse asemel mõtlema, kuidas raudteed rahva ja riigi huvides võimalikult hästi ära kasutada. Ehk oleks nüüd aeg iseenda ja ammuilma langetatud valikuga lõpuks rahu sõlmida. Alternatiivide üle on peetud tuliseid arutelusid mitu aastat ja jõutud raudteekoridorini, mille parameetrid on paigas, mis on kinnitatud rahvusvaheliste lepingutega ja ratifitseeritud kolme riigi demokraatlikult ja rahva valitud parlamendis.
Anvar Salomets,
raudteeinsener ja Rail Baltic Estonia tehniline juht
