Meie oma ökomaja

Konkurss oli mõeldud VII-XII klasside õpilastele ning selle eesmärgiks oli jagada koolinoortele uusimaid ökotehnoloogilisi teadmisi ja oskusi. Meie kõigi elu hakkab ju lähiaastatel mõjutama energia üha kättesaamatumaks muutumine ja sellest tulenev majandusarengu aeglustumine. Seda probleemi võimendab praegune äärmiselt energiamahukas majandussüsteem ja inimkonna ebasäästlik elustiil. Lahendus võib peituda ökoloogiliste tehnoloogiate arengus ja levinud tarbijaliku käitumismalli muutumises. Selleks on aga vaja suurendada inimeste teadlikkust ja avardada mõttemaailma.

Meid ajendas projektis osalema soov olla tulevikus nende hulgas, kes päästavad maailma energiakriisist ja loovad uue, jätkusuutliku majanduse mudeli. Samuti tahtsime saada uusi teadmisi ja oskusi igapäevaseks kasutamiseks, ergutada oma loovust ja ettevõtlikkust ning suhelda tegusate inimestega erinevatest Eestimaa paikadest.

Ökomajade ehitamise kogemusi omandasime viiel Tartus toimunud õppepäeval. Õppepäevadel käsitlesid oma ala asjatundjad ökoloogilise projekteerimise ja ehitamise põhimõtteid. Arutlesime, millised on inimese põhivajadused meie kliimas ja kuidas eluase neid rahuldab, kui nad kasutavad seejuures võimalikult vähe energiat ja sobituvad ökosüsteemi.

Omandasime teadmisi ehituse põhikonstruktsioonide ja ehitusmaterjalide kohta. Käsitlesime erinevate ehitusmaterjalide energiasisaldust, kättesaadavust, hooldatavust, asendatavust ning käitlemist lammutamisel. Uurisime võimalusi kütte ja elektrienergia saamiseks taastuvatest ning kohapealsetest allikatest (puit, biomass, tuul, päike, voolav vesi), samuti seda, kuidas vähendada veetarvet, koguda ja kasutada vihmavett ning kasutatud vett puhastada. Teadmisi saime ka jäätmekäitlusest. Praktilistes töötubades harjutasime konstruktsioonide püstitamist, ehitusmaterjalide valmistamist ning erinevaid töövõtteid.

Ökoloogiline noortekeskus

Õppepäevadel omandatud teadmiste ja oskuste põhjal projekteeris iga võistkond ühe oma koduümbrusse sobiva ja keskkonnasõbraliku ühiskondliku hoone. Esimese ülesandena tuli teha mõõtmised looduses ja panna paberile meie tulevase hoone asendiplaan ? arvestades ilmakaari, pinnamoodi ja muud seesugust. Järgnevalt oli vaja otsustada, kuidas maja veega varustama, kütma ja valgustama hakatakse ning missuguseid materjale ehitamiseks kasutatakse. Lisaks õppepäevadel omandatule pidime uurima erialast kirjandust ning otsima andmeid Internetist.

Meie võistkond otsustas projekteerida noortekeskuse. Päris palju peamurdmist valmistas maja ruumiprogrammi koostamine: ühest küljest tuli lähtuda maja ja ruumide otstarbest, teisalt mõelda ka sellele, kuidas väljamõeldut maketil kujutada.

Kõigepealt joonistasime oma ökomaja plaani paberile ja lisasime sellele teoreetilised põhjendused. Seejärel ehitasime valmis hoone maketi. Kuna oskusi nappis, ei õnnestunud meil maketti päris sellistest materjalidest ehitada, mis tõelise hoone jaoks planeeritud olid. Nõnda said seinad vineerist ja mööbel paberist. Vundamendi tegime siiski ehtsatest graniitkividest, krohvisime seinad tõelise lubikrohviga ja kasvatasime muru katuse jaoks.

Tegelikult oleks tore meie poolt kavandatud noortekeskus kunagi ka päriselt valmis ehitada. Noored saaksid käia seal lauatennist või koroonat mängimas, arvutitega töötamas, filme vaatamas või garaa?is autosid-mootorrattaid remontimas. Ruumi oleks seal ka pidude või loengute pidamiseks. Kosutuseks saaks köögis teed teha või kooke küpsetada.

Teadmised teistele edasi

21. aprillil toimus Tartus Atlantise konverentsikeskuses makettide esitlus. Valmis maketiga jõudis kohale 23 võistkonda (sügisel alustas 39). Peamiselt esitletigi noortekeskusi, ent projekteeritud oli ka d?ässimaja, öko-jõusaal, staadionimaja, rulapark-noortekeskus, loodusmaja, väliklass, ökokohvik, -baar ja -restoran. Keskkonnasõbraliku mõtteviisi omaks võtnud noored tõid oma makette tutvustades välja mooduseid inimkonna südametunnistusele koputamiseks.

Näiteks Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi võistkonna projekteeritud öko-jõusaali külastajad peaksid trena?ööridel vändates ise hoonele energiat tootma. Nii oleksid nad ühtlasi sunnitud energia säästmisele mõtlema. Anti välja üheksa eriauhinda ja kaks peaauhinda. Ühe peaauhinna said Meremäe ja Obinitsa põhikooli poisid, kes kavandasid noortekeskuse, mille juures kasutatud murukatust, kohupiimavärve, pelletitega köetavat ahju, akumulatsioonipaaki ja vesi-põrandakütet. Poisid olid läbi mõelnud iga detaili ning ?ürii otsus oli üksmeelne. Teine peaauhind kuulus Ökopesa võistkonnale. Nende kavandatud lasteaias saaks lapsi juba varakult keskkonnasäästliku mõtlemisega harjutada. Üks töö autoritest plaanitsebki tulevikus arhitektiks saada.

Sadala võistkonna makett auhinnalisele kohale ei pääsenud ? küllap jäi meil puudu kogemustest ja oskustest. Sellegipoolest kujutab see ehtsat ökomaja. Maja energiaga varustamiseks otsustasime kasutada sõltumatuid energiaallikaid, täpsemalt tuulegeneraatorit ja päikesepaneeli. Kavandatud murukatus on loodussõbralik ja loob soodsa sisekliima, savist siseseinad salvestavad soojust ja aitavad seega kütet kokku hoida, hoides samas ka õhuniiskuse sobival tasemel, rohked aknad võimaldavad päikesevalgust optimaalselt ära kasutada, kuivkäimlad ei kuluta vett, ehitamiseks kasutatud materjalid on enamasti loodusliku päritoluga, looduses lagunevad ja seega ei saasta keskkonda.

Maja on ökonoomne (väikesed kulutused küttele, elektrile, hooldamisele, väike veekulu), selles tegutsemisel tekib vähe jäätmeid, mida tuleks prügina ära vedada, ning üksiti on majas mõnus olla.

Ökomajakonkursil osalenud võistkonna liikmed omandasid projekti käigus palju uusi ja huvitavaid teadmisi. Geograafia- ja ökoloogiatundides tutvustasid nad ökoehituse põhimõtteid ka kaasõpilastele. IX klassi õpilased osalesid kavandatava ökomaja ruumide planeerimisel, VII ja VIII klass analüüsisid vee- ja energiakasutuse võimalusi.

Kogu Sadala koolipere sai ülevaate ökoehituse põhimõtetest ning võimalustest 30. aprillil toimunud Maa päeva üritusel. Meie ökomaja ehitajad esinesid ettekannetega tehtud tööst. Igaüks sai maketti nii seest kui väljast oma silmaga näha. Näitasime ka slaide teistest esitlusel olnud ökomajadest.

Selleks, et osata hästi ehitada, tuleb palju õppida. Viis meie kooli õpilast võivad juba praegu uhkusega öelda: me ehitasime omaenda kätega maja!

MARE NOOREMÄE, Sadala Põhikooli õpetaja

blog comments powered by Disqus