Kui kõik läheb nii, nagu kool ja vallavalitsus koos kavandanud, tuleb Jõgevamaa Noarootsi gümnaasium Luuale, see tähendab, et kutseõppeasutusse luuakse tugev looduskallakuga üldharidussuund ehk gümnaasiumiosa.
Seadusandlik alus on olemas, kutseõppeasutus ja üldhariduskool saavad Eestis tegutseda ühise õppeasutusena. “Miks mitte panna kokku parim,” küsis reedesel konverentsil Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Tema sõnul tuleb minna edasi ja pakkuda õppimisvõimalust näiteks loodusturismi kallakuga üldharidussuunal või pakkuda eelkutseõpet.
“Kogu olemasolev ja seda toetav koostööpartnerite võrgustik nii Eestis kui ka välisriikides on koolil olemas. Oleme alustanud koostöös haridus- ja teadusministeeriumi erinevate osakondadega selle mõtte üle arutelusid, lisaks on plaanis kindlasti teha ka arvutusi, mida sellised arengud kooli juhtimise seisukohast kaasa võiksid tuua. Samuti soovime minna vaatama samasuguseid arenguid naaberriikides. Oluline on, et kõik vajalik oleks kaardistatud ning meile teada.”
Selleks, et minna metsa, ei pea sõitma kaugele
Tänavu kevadel peeti Luual rahvusvahelise metsandusviktoriini “Noored Euroopa metsades” Eesti-sisene lõppvoor.
Gümnasistidel paluti koostada poster, mille teemaks oli “Minu kümme hektarit metsa ja mida sellega teha”. Ei piisa sellest, et kõigutan tugitoolis jalga ja laen alla rakenduse ning liigungi virtuaalses metsas, kus tulevad vastu hunt ja põder. See on muidugi äärmuslik lähenemine, kuid tänapäeva noor kujutab paljuski seda just nii ette. Võib olla mõni üksik näeb sedagi, et tooli ja laua valmistamiseks on vajalik puit, mis tuleb metsast.”
Õpilaste liikumine koolide vahel võiks tema sõnul olla hoopis mitmesuunalisem, mitte ainult maalt linna, vaid ka linnast maale just nimelt keskkonna pärast, mis maal on teistsugune ja eriline.
“Miks Tartu õpilased ei võiks minna õppima Otepääle, kui seal on välja arendatud looduskeskne spordisuund? Miks ei võiks pärismuskultuuri-kesksesse Viljandi kultuuriakadeemiasse tulla ka näiteks Tallinnast? Kuressaares võiks olla merendusklass, kuhu võiksid tulla merendushuvilised üle Eesti. Räpina gümnaasiumis võiks olla aiandussuund, kuhu samuti õpilased üle riigi õppima saaksid tulla. Need mõtted on pärit Marju Lauristini paari aasta tagustest väljaütlemistest ning annaksid uut lähenemist koolivõrgu kujundamisele.
Praegu tuleb Luua metsanduskooli õppuritest umbes viiendik Harjumaalt. Kasutame seda ära, et oleme Jõgevamaal. Suund on juba loodud,” tõdes koolijuht.
Kaks aastat tagasi kogunesid Luuale Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja Jõgeva maavalitsuse haridusosakonna ning tööandjate eestvedamisel huvilised, et mõelda hoolega läbi, millist koostööd maakonna haridusasutused, koolipidajad ning ettevõtjad omavahel arendada võiksid. Arutati selle üle, kuidas maakonnas antav haridus oleks atraktiivne ning kuidas seda saaks ka väljaspoole maakonda pakkuda. Koos käidi mitu korda ja põhiline sõnum oli, et tuleb ühiselt mitmekesistada hariduse sisu ning pakkuda läbi koostöö parimat.
Üles leida iga kooli erilisus
Koolil on integreeritud koostöö tegemisel kogemusi, mida taheti ära kasutada.“Ükskõik, kus noored oma kogemustega ka lähevad, ühel hetkel peavad nad olema valmis sisenema tööturule,” tõdes koolijuht.
Oluline on üles leida iga kooli atraktiivsus ja erilisus, mis võiks anda piirkonnale ja õppijatele midagi olulist juurde. “Just tugevusega tuleks edasi töötada,” märkis Haana Zuba-Reinsalu.
Kõik omavalitsused mõtlevad üha enam sellele, kuidas säästlikumalt oma elu ja koolitööd korraldada ning koolivõrku korrastada. “Oleme oma kogukonnas selle nimel palju tööd teinud ja arvamusi kogunud, kuhupoole edasi minna, kaasanud eksperte ning kuulanud inimeste arvamusi. Tähtis on seada realistlikud eesmärgid ja teha nende täitumise nimel tööd, mis sellest, et esmapilgul võivad need hetkeolukorrast erineda. Riskid on igal pool ja hariduses on samasugused riskid nagu äriski. Meie vaatame tervikut ja oma võimalusi. Kui on võimalik tugevused võimalustega kokku panna, siis tuleb tegutseda,” nentis koolijuht.
Tema kinnitusel on väga raske kaugele metsa investeeringuid tuua. “Need on juba tehtud, kahe erineva euroraha taotlemise perioodi jooksul on koolil valminud nüüdisaegne õpikeskkond. Nüüd on küsimus selles, kuidas seda efektiivsemalt ära kasutada. Kogukonnas on ka arvestatav hulk väga häid pedagooge, olemas on ka õpilaskodud. Kõik ei suuda vanemate rahakoti toel jõuda linna gümnaasiumi ja hiljem ka ülikooli. Üks võimalus on püüda kõik oma tugvused kokku panna ja pakkuda õppijatele parimat.”
Eesmärgiks pakkuda õpilastele võimalusi
Praktiliste vabaainete vahetust on koolis pakutud Jõgevamaa gümnaasiumiga, koostööd on tehtud Kiigemetsa kooliga. Luua õppurid on käinud teistes koolides praktikaid läbi viimas, teiste koolide õpilased on käinud Luual töötubasid tegemas. Samuti on lasteaiad käinud Luual õuesõppe tunde läbi viimas ning õpetajad käivad Luuale tööle juba üle Eesti.
“Meil on olemas juba hea senine kogemus Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumiga, mõni aeg tagasi töötasime koos välja kolmanda gümnaasiumisuunana loodusturismi, et õpilastel oleksid mitmekülgsed võimalused. Eesmärgiks on alati olnud pakkuda oma õpilastele mitmekülgseid valiku- ja arenguvõimalusi.
Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis ütles, et pooldab taolisel viisil gümnaasiumihariduse andmist. “Riigigümnaasium peab saama oma näo. Koos võivad õppida nii gümnasistid kui ka kutseõppeasutuse noored. Kokkupuutepunkte on palju, mängumaid jagub, uute võimaluste leidmine tasub vaeva, ” märkis Küttis.
Tema hinnangul on Palamuse gümnaasiumiosa ja Luua metsanduskooli ühendamine õige mõte, mida toetab ka praegune seadusandlus. Võib tuua kutseõppeasutusse üldharidussuuna või üldhariduskooli juurde kutseõppe. See on Luua üldharidusgümnaasium Palamuse ja Luua baasil. Sama on endine haridusminister Jaak Aaviksoo rääkinud Räpina aianduskooli ja Räpina gümnaasiumi kohta. Kahjuks ei olda seal selle mõttega kuigi kaugele jõutud.
i
HELVE LAASIK
