Jõgevamaa ajalehe toimetus on möödunud seitsme aastakümne jooksul asunud neljas majas. Neist kahes on maakonna- ja rajoonilehte ka trükitud.
Kui 1949. aasta augustikuus alustati Jõgevamaa ajalehe Kolhoosnik väljaandmist, siis toimetuse esimeseks asukohaks sai Suur tänav 7 asunud maja. See oli veel aeg, kui linnatänavatel püsisid vabariigi aegsed nimed ja numeratsioon. Suur 7 numbrit kandis siis maja, mis nüüd on hästi tuntud majandusühistu punane kivimaja, kus viimati asus ehitustarvete kauplus ja kus tulevikus saab olema hotell.
Suur 7 majas asus siis nii vastasustatud toimetus kui ka trükikoda, mis kandis nime „Jõgevatrükk“. Seal töötas igapäevaselt nii toimetuse kollektiiv kui ka trükiti ajalehte. Ruumid ei olnud igapäevaseks lehetööks mõistagi loodud ja piisava suurusega. Juba 1950ndate algul leiti siis juba Jõgeva rajooni häälekandjale uus maja – Kingissepa tänav 49. asunud maja. Ehk siis endisel ja ka praegusel Suurel tänaval Piiri ringtee juures asuv kahekorruseline puitmaja.
Toimetuse oma maja
Kingissepa 49 maja oli ajalehe toimetusele igati sobiliku suurusega. See on jäänud ka ainsaks majaks, mis on täielikult olnud lehetegijate endi käsutuses. Alumisel korrusel seadis end sisse trükikoda, kus laoti tinaladumisega (nii käsitsi kui ka masinaga) ajalehe maketti ning seejärel trükiti ära kogu lehe tiraaž. Samuti tehti seal erinevaid trükiteenuseid. Seal asusid ka ettevõtte „Jõgevatrükk“ juhataja tööruumid.
Maja teisel korrusel töötas toimetus ning seal asus ka algelisel tasemel fotopimik. Just selles majas said ajakirjanikud pea nelja aastakümne jooksul näha ja osaleda lehe tootmisprotsessis algusest lõpuni.
Päeva kõige põnevam osa oli õhtune aeg, mil ajaleht sai trükikõlbulikuks ning alumisel korrusel pandi siis tööle suur trükimasin. Ühes otsas pöörles hiigelsuur paberirull ja teisest otsast tuli välja sõna otseses mõttes trükisoe ja -lõhnane ajaleht. Kui trükimasinad hakkasid all tuure üles võtma, hakkas kogu maja kõikuma ja värisema, justkui tahaks kuhugi plehku panna. Kuid laiali ei pudenenud kunagi midagi. Lisaks tugevale konstruktsioonile oli see maja ka väga helikindel ja soe. Olgugi et ahiküttega, mida koristaja varastel hommikutundidel küttis.
Tagasi kesklinna
Alles Eesti Vabariigi taastamisega vahetas ka lehetoimetus oma kodu. Kuna Suur tn 49 maja kuulus omanikule tagastamisele, otsiti toimetusele uus tööpind juba kesklinnas. Uutes tingimustes oli seda ka lihtsam teha, sest ajalehte trükiti siis juba Tartus ning Jõgeval vajasid tööruume vaid ajakirjanikud ja toimetuse töötajad. Tehnika arenemisega oli lehetegemine oluliselt kiiremaks ja operatiivsemaks muutunud. Jõgeval valmis kujundatud lehe kilemakett viidi esialgu siiski autoga Tartusse trükkimiseks.
Nüüd juba maakonnalehe Vooremaa nime all alustati tööd aadressil Aia 2, kus varem asus Jõgeva linnavalitsus. Ruumid ei olnud toimetuse jaoks küll ülemäära suured, kuid asukoht oli hea. Toimetus töötas peamiselt maja teisel korrusel, kuid osaliselt oli kasutuses ka kolmandal korrusel asunud toad. Mõne aasta möödudes kolis toimetus oma tegemistega maja esimesele korrusele.
Aastast 2007 asub Vooremaa toimetus aga peatänava ääres asuva Kesk-Eesti Ärikeskuse teisel korrusel ehk aadressil Aia 1. Seega toimus viimane kolimine sisuliselt vaid Aia tänava poolt vahetades. Siin on tegemist juba kaasaegse avatud toimetusega, kust arvutist saadetakse leht trükikotta ning hommikul võetakse see postkastist välja.
Elu on läinud lihtsamaks ja kiiremaks, kuid samas on kaduma läinud ehtne trükilõhn.
IMRE ERIMAA
