|
|
Kui mõnes maakonnas loodetakse ametikoolides osa rühmi lisavastuvõtuga täis saada, siis Jõgevamaa ametikoolid õpilaste huvipuuduse üle ei kurda. |
Luua Metsanduskoolis alustab tänavu sügisel õpinguid umbes 230 uut õppurit, riigi koolitustellimuse on kool täitnud aianduse ja metsanduse erialadel sajaprotsendiliselt, loodusturismi erialal koguni sada seitseteist protsenti. Kokku on kool vastu võtnud keskmiselt kuus protsenti rohkem õpilasi, kui on tellinud riik.
Suur konkurss metsamasina erialal
Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on praegu põhikooli baasil metsandust õppima tulnute kursusel 25 õpilast, eelmistel aastatel alustas seal kümme-kaksteist õpilast. Kokku asub tänavu sügisel Luual metsandusvaldkonnas õppima 143 inimest. Kaugõpperühmi tuleb metsanduses tänavu kaks, kokku on seal õppureid 32. Keskhariduse baasil vastu võetud esimesel kursusel õpib 16 noort, töökohapõhiseid arboriste 20, metsureid 19, masinaoperaatorid kokku 31. Kõige suurem oli konkurss metsamasina erialadele — üle kahe kandidaadi kohale.
“Kindlasti on nende numbrite taga koolipere tõhus töö, aga ka põlvkondade järjepidevus, kui perel on oma mets. Vähetähtis pole seegi, et metsandussektoris leiab praegu tööd,” rääkis koolijuht.
2008. aastal toimunud reformid riigimetsanduses, kui tööta jäi palju metsamehi, vähendas õpilaste arvu ka koolis, sest ametit ei peetud perspektiivikaks. Oluliselt on paranenud metsandussektori kommunikatsioon ja õppima asub järjest enam ka erametsaomanikke.
Zuba-Reinsalu sõnul on maastikuehitusega vastupidine lugu, rohkem tullakse õppima siiski sessiooniõppesse, kus tänavu avati isegi kaks gruppi kokku 35 õppuriga. Ka põhikooli baasil alustav õppegrupp täitus hästi, neid on 17.
Sisseastumisavaldusi laekus Luua Metsanduskooli 260 ja see on viimase nelja aasta kõrgeim arv. 2008. aastal tuli metsanduse erialadele 85 avaldust, tänavu aga 175.
Zuba-Reinsalu hinnangul on töökohapõhine ehk õpipoisiõpe end nende koolis igati õigustanud. Õppevorm on metsandussektoris populaarseks saanud. Märkimist väärib seegi, et taolist õppevormi pakutakse Eestis üldiselt vähe.
Rohkem müüja- ja kelneriõpilasi
Ka Põltsamaa Ametikoolis on kõik erialad avatud. Kahe rühma komplekteerimine, mis alustavad tegevust 1. oktoobril, praegu veel käib. Uus õpperühm avatakse tänavu autotehnikutele. Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibena sõnul alustab oktoobris programmi “Kutse” raames kaks hooldustöötajate õpperühma.
Uusi õppureid oli 29. augusti seisuga ametikooli vastu võetud 176. “Muidugi oleks võinud uusi õpilasi rohkem olla, kuid eks neid on igal pool vähem. Eelkõige võinuks tänavu olla rohkem müüja ja kelneri kutset omandada soovivaid noori. See teadmine sunnib meid järjest rohkem pingutama, et meie õpilased koolist välja ei langeks. Meie anname omalt poolt küll kõik, et siia õppima asunud noored nende poolt valitud eriala edukalt läbiksid ja pakutava õppeprogrammi omandaksid,” rääkis Viive Kibena. Paraku leidub tema sõnul ka selliseid noori, kes leiavad endale vahepeal töökoha ja jätavad õppimise pooleli. Tuleb ette, et koolist minnakse ära ka majanduslikel põhjustel.
Samas on koolijuhil hea meel, et vahepeal oluliselt vähenenud ehitaja erialal on õppurite arv taas kasvama hakanud.
Kooli õpilaste lõplik arv selgub alles õppetöö käivitumise hetkeks.
Teisipäeval peetud õppenõukogu koosolekul määrati kindlaks tulevikuplaanid ja ülesanded õppetöö kvaliteedi tagamiseks.
Õppenõukogus räägiti ka praktikumide korraldamisest, samuti õpetajate täiendõppest. Ametikooli juhi sõnul ei ole suvi õpetajatel tegelikult vaba, vaid neil tuleb aasta kõige ilusamal ajal tegelda ka enesetäiendusega.
i
HELVE LAASIK
TOOMAS REINPÕLD
