Üleeile Rakveres peetud teine meeste tantsupidu ühendas endas maailmakõiksuse neli algelementi – õhu, vee, tule ja maa –, aga ka noorusuljuse ja küpse tasakaalukuse, traditsioonilise ja kaasaegse ning argielulise ja esoteerilise.
Ei ole midagi teha: naistele tantsiv mees meeldib. Vähemalt eesti naistele küll. Nii et nagu nelja aasta taguse esimese meeste tantsupeo aegugi, olid ka nüüd välja müüdud peo mõlemad põhietendused ja hommikune peaproov-etendus takkapihta. Tõsi, tribüünid ei olnud täidetud sugugi ainult õrnema soo esindajatega.
Meeste tantsupidu hindavad erinevad inimesed ilmselt erinevast vaatevinklist. Kes peab esmatähtsaks korrektseid tantsusamme, täpset rütmitabamist, sirgeid ridu ja ideaalset sünkroonsust, see tulgu parem tuleval aastal Jõgevale esimest naiste tantsupidu kaema: seal võib nimetatud asju usutavasti rohkem näha. Kes aga tahab näha, kuidas eesti mees – olgu ta siis põlvepikkune koolijüts või soliidne vanaisa – tões, vaimus ja tantsukeeles enda ja oma rahva lugu jutustab või lihtsalt mehe moodi ja meeste keskel lustib ja möllab, see sai üleeile Rakvere staadionil just seda, mida tahtis.
Tantsud, millest enamik just selle peo jaoks loodud (aga ega meestetantse vanast varust või kullafondist eriti võtta olegi, sest üldtantsupidudel on neid tantsitud napilt), olid koondatud neljale algelemendile pühendatud blokkidesse. Esimese bloki lõpus tantsisid A-rühmad ehk rahvatantsuansamblite mehed ka üht Jõgevamaal sündinud tantsu: Merleen Läänemäe poolt kaks aastat tagasi Jõgeva Ühisgümnaasiumi rühmade Idaküngas ja Loodelohk noormeestele loodud tantsu “Suu laulab, süda muretseb”, millega jõuti välja Koolitantsu festivali lõppkontserdile.
Tantsukeeles jutustatud lugusid õhust, veest, tulest ja maast täiendasid neljal kolmnurksel videoekraanil vahelduvad sümbolid, fotod ja videolõigud. Ning sedakorda oli see sisukas täiendus, mitte efektitsemine efektitsemise pärast.
Uue meedia sissetung
Nn uue meedia jõulise sissetungi üle olid uhked ja õnnelikud nii peo pealavastaja-üldjuht Maie Orav kui ka tema poeg ja üksiti peo peaprodutsent Madis Orav.
“Sellised ekraanid, nagu siin kasutame, on mõnes mõttes unikaalsed mitte ainult Eestis, vaid võib-olla kogu maailmas,” ütles Madis Orav. “Tavaliselt on ekraanid ju nelinurksed, aga siin kolmnurksed, ja selliseid oli päris suur kunst vastavatest elementidest kokku panna. Kartsin küll alguses, et äkki ei hakkagi need toimima, aga nüüd võin rahuldustundega öelda, et asi läks korda.”
Pealavastaja-üldjuht Maie Orav oli õnnelik ka selle üle, et meeste tantsupidu taas korda läks.
“Minu peale oldi alguses pahased küll, et nii raskete tantsude platsil harjutamiseks nii vähe aega jäi, aga nüüd võin öelda, et tegime peo ühe päevaga valmis nagu niuhti!” ütles Maie Orav. Küsimusele, kas aasta pärast Jõgeval toimuv naiste tantsupidu võib kujuneda niisama uhkeks sündmuseks kui meeste tantsupidu, vastas tuleval aastal oma seitsmekümnendat sünnipäeva tähistav Virumaa tantsuema: “Ma ei oska seda öelda, see oleneb tantsijatest ja publikust. Mina ütlen ainult seda, et mina armastan mehi ja meestetantsu.”
Ka B-rühmade üldjuht Kadri Tiis lisas, et tantsijad teevadki peo, üldjuhtide pingutusest sõltub vähem. Meestantsijatel on aga teistsugune aura kui naistantsijatel ja see teeb asja ka tantsujuhi jaoks huvitavaks.
“Mehed suhtuvad hoolivalt ka üldjuhisse ning teevad mõnikord üht-teist sellistki, mida sa neilt palunud pole,” ütles Kadri Tiis. “Ning seda ma küll ei ütleks, et meestele tantsude loomisel või platsile seadmisel mingit hinnaalandust peaks tegema. Nagu eluski, peab mehe jaoks ka tantsus mingi väljakutse olema, muidu ta ei viitsikski asjaga jamada.”
Jõgevamaalt tegi meeste tantsupeol kaasa 15 tantsurühma, ent Jõgevamaalt pärit mehi tegi kaasa ka teiste maakondade “lipu all” esinenud rühmades. Põltsamaa kandi põllumajandusettevõtja ja tantsujuht Mati Kivi esindas näiteks Eestimaa Tantsujuhtide Rahvatantsurühma. Küsimusele, mille poolest erineb meeste tantsupidu üldtantsupeost, vastas Kivi, et sellest arusaamiseks peab ise asja sees olema, sest sõnadega seda lõpuni lahti seletada ei annagi.
Rahvatants on nakkushaigus
“Tihti arvatakse, et mehed on saamatud ega saa ilma naisteta midagi tehtud,” ütles Mati Kivi. “Teatud mõttes oli see ka sellel tantsupeol nii: peo lavastusgrupp koosnes ju põhiliselt naistest, sealjuures tarkadest ja arukatest naistest. Aga ega mehed neid alt ka vedanud, vaid andsid oma parima.”
Sellestki polnud Kivi sõnul midagi, et vihm kippus proove segama ning kolmest kontserdistki jäi vihmast kastmata ainult viimane, kell 19 alanu ja teles üle kantu. Rahvatantsija on ju kõigega harjunud ega nurise. Ainult erirühmade ehk spetsiaalselt selleks peoks moodustatud rühmade tantsijate hulgast kostnud mõnikord teiste kohta käivaid repliike laadis: “Täitsa hullud: müttavad vihmas ja poris ning on ise veel rõõmsad ka!” Üks Kivi tuttav naabermaakonna ettevõtja, kes samuti erirühma kuulus, võtnudki pärast esimest, klassipõrandal magatud ööd toa ühes Rakvere linna hotellis ning lubanud, et ei lase enam kunagi ennast sellisesse afääri kaasa tõmmata.
“Ma ütlesin talle, et ärgu olgu nii kindel,” naeris Mati Kivi. “Loomatohtrina olen ma alati arvanud, et rahvatants on nakkushaigus. See võib olla mõnda aega latentses faasis, ent siis järgneb alati puhang, ning surmaga lõpeb see haigus niikuinii. Kes ka ise enam tantsida ei jaksa, see hakkab teisi õpetama või tantsu muul viisil toetama.”
Rahvatantsurühm on Kivi sõnul parim meeskonnatöö näide ning tantsupeo juures lööb parimal viisil välja eestlaste ühtekuuluvustunne.
Tuleval aastal on Mati Kivil võimalus naistele “tagasi teha”, sest temagi kuulub naiste tantsupeo lavastusgruppi. Ka naiste tantsupeo pealavastaja on mees: teenekas tantsujuht Ülo Luht.
Tõe huvides olgu öeldud, et ainsa Jõgevamaalt meeste tantsupeole pääsenud erirühma Singerväits liikmed ei nurisenud millegi üle, vaid pidasid juba plaani “suurele” tantsupeole minna – juhul, kui sinna meesterühmi peaks võetama.
i
RIINA MÄGI
