Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis saab novembri lõpuni vaadata tuntud loodusemehe Urmas Tartese fotonäitust “Midagi on veel”. Väljapanek jutustab sellest, et loodust võib vaadata nii meeter- kui ka millimeetermõõdustikus.
Urmas Tartes (53) on vabakutseline loodusemees ja loodusfotograaf. Ta käib sageli asjahuvilistele loodusest, eriti putukatest, rääkimas ning teemakohaseid pildiprogramme näitamas. Tema sulest tulnud looduslugusid on ilmunud ka ajalehtedes, loodusajakirjades ja veebilehtedel. 2009. aastal sai ta esimese eestlasena võidu maailma prestiižseimal loodusfotokonkursil Wildlife Photographer of The Year.
Loodusfotograafiaga hakkas Tartes tõsisemalt tegelema tudengipõlves üle kolmekümne aasta tagasi, ent siis oli see talle vaid hobi. Sel sajandi hakkas tema fotohuvi aga pöördumatult süvenema ning nüüdseks on loodusfotograafia muutunud tema põhitegevuseks. Vastavalt sellele, kuidas on kasvanud teadmised, oskused ja ambitsioonid, on kasvanud ka tema tehniliste vahendite park.
Urmas Tartes pole sedasorti pildistaja, kes niisama hea õnne peale loodusesse klõpsutama läheb.
“Pilt peab enne, kui päästikule vajutad, peas valmis olema. Juhuslik klõps samasugust tulemust ei anna. Iga pilt on loo rääkimine, sõnumi edastamine. Aga kui sõnumit pole, pole ka midagi edastada,” ütles Tartes.
Eriti meeldib Tartesele jäädvustada nn millimeetermõõdustikus maailma, aga ta ei põlga ära ka tavamastaapides maastikke. Palamuse näitus koosnebki pildipaaridest: autor on kõrvuti sättinud üldvaate ja sellest välja toodud pisidetaili. Ühel pildipaaril on näiteks kujutatud ehavalgust Nigula rabas ja lumekruupe sealsel laukajääl, teisel pildipaaril Suurt-Taevaskoda ja liivamustrit sealsel paljandil, kolmandal pildipaaril Tamme-Lauri tamme ja tammelehte, neljandal Saarnaki laidu ja samblikumustrit sealsel rannakivil jne. Kaks pildipaari on pildistatud Jõgevamaal: ühel näeb talvist Elistvere järve ja lumehelbeid järvejääl, teisel Kalevipoja lingukivi Prossa järve ääres ning selles paiknevat kuninglikku kristalli lähivaates.
Üks tervik
“Looduses on tegelikult kõik üks: meeter- ja millimeetermõõdustikus maailm on tervik,” ütles Urmas Tartes. “Samas viitavad pildipaarid sellele, et kõiki nähtusi on võimalik vaadelda suure-väikse skaalal, aga miks mitte ka pealiskaudsuse-süvenemise skaalal. Sealt tulenebki näituse pealkiri “Midagi on veel”. Igal pool leiame midagi, mis annab esmapilgul nähtule uue tähenduse või avab ukse mõnda teise maailma.”
Urmas Tartese sõnul on eri dimensioonidega huvitav mängida. Ka vaatajal on huvitav otsida, milline koht suurest pildist detailina välja on toodud. Samas võib pildipaaride kumbagi poolt vaadelda eraldi taiesena.
“Vaataja saab aru küll, millise pildi küljest üks võit teine detail pärit on, ent samas on see hakanud juba oma, suurest pildist erinevat lugu jutustama,” ütles Urmas Tartes.
Sirelisuru ja päevapaabusilma (mõlemad on liblikad) tiivamustri detaili ja tammelehe soonelise pinna efektseid jäädvustusi vaadates tekkis siinkirjutajal mulje, et need on mikroskoobi abil tehtud. Ent Tartes kinnitas, et needki on pildistatud klassikalise fotograafia võtetega, ent kasutatud on suurendiobjektiivi, mis tavalise fotohuvilise varustusse üldjuhul ei kuulu.
“Tegelikult on kõik selle näituse fotod sellised, mida telefoniga järele teha pole võimalik.
Ja telefoniga tehtud pildist ei saa üldjuhul teha ka suurt ja kvaliteetset näitusepilti. See eeldab natuke parema tehnika olemasolu,” ütles Tartes.
Parim hingeravija
Ta on hariduselt bioloog. Bioloogia on tema sõnul eluteadus. Nii et teadmised elusloodusest olid tal ammu olemas, ajapikku on lisandunud elutarkust. See on ajendanud Tartest looduse teemal ka lugusid kirjutama. Õhtulehes tegi ta mitu aastat Arne Aderiga kahasse laupäevast looduskülge. Seal ilmus üle kahesaja tema loo. Tartese looduselugusid on lugeda saanud ka Eesti Loodusest ja mitmest raamatust. Viimasel ajal on ta kirjutanud ka pildistamisest..
“Fotografeerimine tundub olevat lihtne, aga mina selgitan oma lugudes, kuidas tavalise klõpsutamise tasandilt samm edasi astuda,” ütles Urmas Tartes.
Tal on pidada ka tähtis ühiskondlik amet: ta on Tähtvere vallavolikogu esimees.
“Eks loodusest rääkimine ja kirjutaminegi ole teatud viis ühiskonnale lisaväärtust anda, ent olen oma sotsiaalset närvi tõepoolest ka konkreetsemal viisil rakendanud,” ütles Urmas Tartes.
Omavalitsusjuhtidel on, teadagi, praegu esiplaanil haldusreformiga seonduv.
“Viimasel aastal on see teema tõesti palju aega võtnud, aga looduses käimist pole ma sellele vaatamata unustanud. Minu arust polegi paremat hingeravijat, kui hea looduspilt või looduses viibimine,” sõnas Urmas Tartes.
RIINA MÄGI
