Meestelaul on nagu puhastustuli

Möödunud laupäeval tähistas Jõgeva kultuurikeskuses oma 35. sünnipäeva Jõgeva meeskoor Mehis. Kolme ja poole aastakümne jooksul on koor jätnud Jõgeva linna kultuuripilti tuntava jälje.

 

Koori loomise mõtte algatajateks olid kaks lauluhimulist meest, Heino Ilves ja Kalju Anton. Üks töötas 1970. aastatel keskel Jõgeva Teede Remondi ja Ehitusvalitsuses, teine Jõgeva EPTs ning kokku said nad õigupoolest seepärast, et ühel oli teise asutusele kuuluvaid mehhanisme kasutada vaja. Tööasjade kõrval tuli aga juttu ka kummagi varasemast laulumeheteest ning nii hakkaski idanema koori loomise mõte. Esimesel katsel see teoks ei saanud, nii et 1975. aasta laulupeol tuli Ilvesel, Antonil ja veel neljal Jõgeva lauluhuvilisel mehel käia Laiuse meeskoori koosseisus. Pool aastat pärast laulupidu otsustati teha aga uus katse ja siis osutus see juba edukaks: 19. jaanuaril 1976 peeti 19 mehe osavõtul koori asutamiskoosolek.

Koori esimeseks dirigendiks sai Jõgeva Keskkooli muusikaõpetaja Kaarel Tetsmann ja esimeseks harjutusruumiks teedevalitsuse kontorihoone saal. Et dirigendile maksis palga teedevalitsuse ametiühing ning transpordi- ja muud kulud tasus teedevalitsus, kandiski koor algul Jõgeva TREVi meeskoori nime. Samas saadi koori tegutsemiseks toetust ka rajooni täitevkomiteest.

Kolmekümne viie aasta jooksul on koor osa võtnud kõikidest sel ajavahemikul peetud laulupidudest, Eesti Meestelaulu Seltsi poolt korraldatud meeskooride laulupäevadest ja paljudest kohaliku tähtsusega üritustest. Üks meeldejäävamaid on paljude kooriliikmete arvates olnud 1988. aastal suvel Saaremaal toimunud meeskooride laulupäev, kus juleti vaatamata sellele, et pidu toimus NSV Liidu piiritsoonis ja lähiümbruses oli piisavalt nõukogude sõdureid ükskõik missuguse meeleavalduse mahasurumiseks, tuua välja sinimustvalged lipud ja laulda täiel häälele Eesti hümni. Laulupäev lõppes otsusega taasasutada Eesti Meestelaulu Selts.

Eesmärk innustab

35 aasta jooksul on meeskoor Mehis osalenud arvukatel võistulaulmistel ja andnud loendamatul hulgal kontserte. Ka ümmargust sünnipäeva tähistati kontserdiga, millel peale sünnipäevalapse tegid kaasa Elva meeskoor, Lähte naiskoor, Põltsamaa naiskoor Roosi ja Jõgeva Kammerkoor. Mehist austasid oma kohalolekuga Jõgeva maa-, linna- ja vallavalitsuse ning Eesti Meestelaulu Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse esindajad.

Koori proovidel on hoopis teine jume, kui lauljatel on eesmärk, mille nimel pingutada. Viimasel ajal hoidiski Mehise meeste meeli elevil lähenev aastapäevakontsert.

“Aastapäevakontserdi eelsetel proovidel tehtud töö kandis vilja,” kinnitas Heino Ilves rahulolevalt. “Mõned väitsid koguni, et mehed laulsid kontserdil nagu inglid.”

Ent ega nüüd, mil tähtis sündmus selja taha jäänud, eesmärgid silme eest kadunud pole. Lähenemas on ju traditsiooniline emadepäeva kontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Valmistuda tuleb ka mai keskel Põltsamaal kultuurikeskuses toimuvaks ühiskontserdiks naiskooriga Roosi ja nende Soome sõpruskooriga, ülesastumiseks mai lõpus peetavatel Jõgeva linna päevadel ning osalemiseks 11. juunil Põlvas peetaval Peipsi äärsete maakondade laulupeol. Et tänu headele sõpradele, Rootsis elavatele soomlastele Terttu ja Seppo Virmeläle on Mehisel silmapiiril uus sõpruskoor, võtab koor arvatavasti sügisel ette kontserdireisi Rootsi.

Read vajavad täiendust

“Mul on hea meel, et linnarahvas meist lugu peab ja meie kontserti kuulama tuli: kultuurikeskuse saal oli üsna täis,” ütles Heino Ilves. “Tore oleks, kui õnnestunud aastapäevakontsert meie koori lauljaid juurde tooks. Täiendust vajaksid kõik häälerühmad.”

Peale toreda aastapäevakontserdi andmise sai Mehis oma 35. sünnipäeva puhul hakkama sellega, et üllitas koori senist eluteed kokku võtva raamatu “35 mehist lauluaastat”, mida möödunud laupäeval laiemale avalikkusele esitleti. Need, kes raamatu vastu huvi tunnevad, saavad selle soetada Jõgeva kultuurikeskuse infoletist.

“Mul on hea meel, et nii Jõgeva linnas kui ka maakonnas leidus heatahtlikke inimesi, kes koori aastapäeva tähistamist moraalselt või materiaalselt toetasid. Oleme neile kõigile väga tänulikud. Koori dirigendile Merike Katile oleme aga tänulikud töö eest aastapäevakontserdi ettevalmistamisel,” ütles Heino Ilves.

“See on üks suur õnn, et Jõgeval on oma meeskoor,” ütles Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. “Ehkki proove teeb Mehis muusikakooli saalis, on nad esinenud kõige rohkem meie majas. See on nagu eriline puhastustuli, kui võimas meestelaul läbi maja kajab.”

i

RIINA MÄGI  

Fakte meeskoorist Mehis 

1976. aastal asutatud meeskoor alustas tegevust Jõgeva Teede Remondi- ja Ehitusvalitsuse meeskoori nime all. Ühest küljest oli sellise nimetuse kandmine natuke piinlik, sest koor sai tegevuseks rahalist toetust rajooni täitevkomiteest, teisalt oli selline nimi seaduspärane, sest koori dirigendile maksis palga teedevalitsuse ametiühing ning transpordi- ja muudki kulud tasus teedevalitsus. Et koori lauljatelt ühtegi head nimeettepanekut ei tulnud, pöördus koori president selle leidmiseks ka linnaelanike ja ametnike poole. Kõige asjalikumaid nimevariante pakkus välja toonane rajooni täitevkomitee rahandusosakonna juhataja asetäitja Mall Jõgiste. Üks tema pakutud nimi – Mehis – võeti ka koori poolt üksmeelselt omaks. 

Koori peadirigentideks on olnud Kaarel Tetsmann (1976-1995) ja Merike Katt (1995. aastast tänini), abidirigentideks Reet Noorkõiv (1980-1984), Merike Katt (1986-1995), Kaarel Tetsmann (1996-2005) ja Margus Kask (2003-2008). 

Aegade jooksul on Mehises laulnud üle saja mehe. Hiilgeaegadel oli kooris üle 50 laulja. Praegu on kooril koos dirigendiga 23 liiget. 

35 tegevusaasta jooksul on koori repertuaaris olnud 265 laulu. Nende hulgas on olnud 134 eesti autorite laulu, 44 maailma rahvaste laulu, 23 jõululaulu, 14 vaimulikku laulu, 11 osa suurvormidest (ooperid, missad, kantaadid), 19 rivi-, seltskonna- ja laualaulu ning 20 nn nõukogude laulu, mida ei laulda tõenäoliselt enam kunagi. 

Kontserdireise on Mehis teinud 35 aasta jooksul rohkesti. Kaks pikemat reisi on viinud 1987. aastal Venemaale Ivanovo oblastisse Kinešmasse ja 1993. aastal Rootsimaale Enköpingisse. 

Sõpruskoore on Mehisel aegade jooksul olnud palju, ent osaga neist on suhted katkenud, osa on aga nüüdseks tegevuse lõpetanud. Praegu on Mehise sõpruskooriks Elva meeskoor, kellega tehti 2001. aasta septembris ühine kontsertreis Soome Vabariiki ning kellega on antud ühiseid advendi- ja jõulukontserte Tartu- ja Jõgevamaa kirikutes. Sõprussidemed jätkuvad ka Kuuste naiskoori ja Haaslava meeskooriga, samuti Lähte naiskooriga. Viimasel ajal on Mehise sõprade hulka lisandunud Põltsamaal tegutsemist alustanud naiskoor Roosi. 

Meeskoor Mehis on aja jooksul ära pidanud kolm komplekti esinemisülikondi. Praegu käibel olev vorm on juba neljas. Esimesed, hallikast kangast ülikonnad olid kasutusel 1987. aastani, teised, kirsipunastest pintsakutest ja sinakashallidest pükstest koosnevad ülikonnad 1991. aastani ning kolmandad, tumesinistest pintsakutest ja sinakashallidest pükstest koosnevad ülikonnad 2006. aastani. Praegune, punastest pintsakutest ja lipsudest ning mustadest pükstest ja pluusidest koosnev vorm lasti õmmelda koori 30. aastapäevaks. 

Meeskoori Mehis eestvedamisel kuulutatakse alates 2003. aastast igal emadepäeval välja Jõgeva aasta ema. Tiitel antakse naisele, kes on sünnitanud ja/või kasvatanud üles lapse, kes on saavutanud oma tööga tuntuse Eestis või kaugemal ja seega toonud tuntust ka Jõgeva linnale. Senini on tiitli pälvinud Helmi Mattiisen, Vaike Vaigla, Auli  Kõre, Leida Kruusamäe, Leida Hermlin, Selma Lääne, Sirje Sukk ja Aino Algus.

blog comments powered by Disqus