Statistika ütleb, et ennetus on ravist odavam ning on hea tõdeda, et üha enam mehi pöördub regulaarse tervisekontrolli eesmärgil arsti juurde. Seda fakti toetab ka asjaolu, et järjekorrad meestearsti juurde aina pikenevad. Iseasi, kas pikk ravijärjekord on see, mille järgi me tegelikult tahame hinnata meeste järjest sagedasemat arsti juurde pöördumist.
Näiteks on järjekord Põhja-Eesti regionaalhaigla uroloogi vastuvõtule 456 päeva, Ida-Tallinna keskhaiglas 171 päeva ja Tartu ülikooli kliinikumis 135 päeva. Kuidas siis saab mees arsti juurde?
Paljud ootavadki lihtsalt kuudepikkustes järjekordades. Ent see pole lahendus. Alternatiiviks on tasuline vastuvõtt riiklikus haiglas või erakliinikus, kus nii visiiditasu kui ka analüüside eest tuleb ise maksta. Veel vähetuntud võimalus on kasutada arsti juurde pääsemiseks eraravikindlustust ehk sisuliselt haigekassa kindlustuse täiendust. Mujal maailmas laialt levinud võimalus pole veel Eestis väga populaarne, kuid üha enam otsitakse ka siin võimalusi, kuidas riiklikest pikkadest järjekordadest pääseda ning päriselt kiiresti arsti juurde saada.
ERGO kahjukäsitluse kogemus näitab, et regulaarse tervisekontrolli käigus avastatud kriitilised haigused on enamasti alles varases staadiumis, seega ka paremini ravitavad. Paraku Eesti inimene, eriti mees, ei käi siiski piisavalt tihti regulaarses tervisekontrollis. Seda ei peeta oluliseks, järjekorrad on pikad ja üleüldse on eriarsti juurde pääsemiseks vaja perearsti saatekirja.
Eestis on neli kindlustusseltsi, kes pakuvad võimalust sõlmida eraravikindlustuse lepingut, millega pääseb soovitud eriarstile ilma perearsti saatekirjata loetud päevade jooksul ja seejuures tasuta.
Lisaks katab eraravikindlustus kulud, mida riiklik ravikindlustus ei kata. Näiteks hambaravi, taastusravi, abivahendid pärast haigust või õnnetust ning ravi erakliinikutes.
Meil on hulganisti näiteid, kus eraravikindlustus on aidanud inimestel saada kiiresti vajalikku arstiabi. Näiteks avastatakse regulaarse tervisekontrolli käigus meestel enim eesnäärme muutusi ja naistel emakakaela moodustisi. Kiirelt saadud ravi ja lõikus ei lase haigusel edasi areneda, sest operatsioonijärjekorrad on tihti pool aastat kuni aasta. Erakliinikus seevastu mõni päev kuni nädal.
On ka näiteid, kus inimene saab küll haigekassa ravikindlustuselt abi, kuid täielikuks taastumiseks vajab enamat. Näiteks meenub juhtum, kus pärast õnnetust määrati kannatanule taastusravi, kuid selle kordade arv on riikliku kindlustusega piiratud üldjuhul kümne korrani. Klient vajas täielikuks tervenemiseks aga rohkem. Seega tasus eraravikindlustus kõikide ülejäänud taastusravikordade eest ning hoolitses, et inimesel oleks taastumisperioodi jooksul olemas kargud ja vajalikud tugisidemed.
Seega – mees, mine palun arsti juurde! Pole põhjust oodata, sest õnnetus ega haigus ei hüüa tulles. Ainus, mida me teha saame, on end kindlustada tuleviku ees ning hoolida oma tervisest, käies regulaarselt kontrollis.
Dekla Uusma, ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht
