Mees, kes märkab märke

 

Kõikvõimalikud märgid ümbritsevad meid igal pool ja igal ajal. Skulptor Jaan Luik on tema jaoks tähendusrikkamaid või atraktiivsemaid märke piltideks joonistanud ja skulptuurideks vorminud. Tema isikunäitust “Märgid” saab Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis näha augusti lõpuni.

Näitusel väljas olevad šamott- ja pronksskulptuurid ning digiprint-tehnikas graafilised lehed moodustavad paare ja kolmikuid: iga skulptuurina kujutatud märki on kunstnik interpreteerinud ka ühel-kahel graafilisel lehel.

“Omaaegses Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppisin küll skulptuuri, aga selle kõrvalt olen ikka teinud ka graafikat,” ütles Jaan Luik. “Vahepeal vähem, nüüd jälle pisut rohkem.”

 Palamusel väljas olevad graafilised tööd on enamasti välja kasvanud pliiatsiga joonistatud skulptuurikavanditest. Luik on neid skaneerinud ja arvutis edasi töödelnud.

 “Soomes Imatra Kõrgemas Kunstikoolis õpetamas käies on mul õhtuti palju vaba aega ja arvutis graafika kallal nokerdamine aitab seda hästi sisustada,” ütles Jaan Luik. “Näitust tehes on ka päris hea, kui skulptuuridele graafikat lisaks on võtta. Siin, Palamusel seda häda küll pole, aga mõnes teises näitusesaalis kipub mõni nurk tasapinnaliste taiesteta tühjaks jääma.”

Lisaks Imatra Kõrgemale Kunstikoolile on Luik praegu ka Tartu Kõrgema Kunstikooli külalisõppejõud. Annab oma anatoomia- või seisva skulptuuri kursuse, mis talt tellitakse, ära — ja ülejäänud aja saab oma asju teha. Põhiline “peakorter” on tal juba mitu aastat Jõgevamaal Puurmanis. Jõgevamaa publik näeb Jaan Luige töid teist korda: 2003. aasta sügisel oli tal näitus Jõgeva kultuurikeskuse galeriis.

Tagasi pildiks

“Märgid ümbritsevad meid kogu aeg. Samas anname ka me ise kogu aeg mingeid märke edasi,” ütles Jaan Luik. “Märgindus on mind kogu aeg huvitanud ja ma olen selle kohta palju materjali kogunud.”

Paljudest eri liiki märkidest on Luike paelunud näiteks hieroglüüfid. Kaks Palamusel näha olevat skulptuuri ja nende graafilist “paarilist” ongi inspireeritud hieroglüüfidest. Hieroglüüfid on Luige sõnul välja kasvanud piltidest ja tema on püüdnud need piltideks tagasi teisendada. Teed tähistav hieroglüüf on tema nägemuses saanud näiteks purjelaeva meenutava kuju, sügist tähistav hieroglüüf teisenenud aga raagus oksteks.

Hieroglüüfide kõrval on Luike paelunud ka kristlik sümboolika. Palamusel võib näha näiteks Paabeli tornist inspireeritud skulptuuri ja graafilist lehte. Viimasel kujutatav meenutab tõesti rohkem Paabeli torni, esimene aga pigem tornikujulist taevatreppi, mille arvukad astmestikud kord kokku kasvavad, kord hargnevad, ent ikka ülespoole pürgida võimaldavad.

Juured pole tänapäeva kõnepruugis ammu enam üksnes botaanikaga seotud mõiste. Tihti mõeldakse juurte all hoopis seoseid kodupaiga, esivanemate või rahvusega. Jaan Luige skulptuur “Juured” kujutab väikest majakest, millel all hiiglaslik juurestik — nagu jäämäe veealune osa. “Pea” kujutab aga inimese pead, mille kuklast kasvab välja midagi osaliselt lahtikeerdunud kangarulli taolist. Siin võib ühest küljest näha vihjet Piiblile, kus on öeldud, et lõpuaegadel keeratakse kõik nagu kangas kokku. Teisalt viitab skulptor sellele, et inimene avabki end ühele inimesele rohkem, teisele vähem.

 Tavaliselt on inimesel ka n-ö mitu nägu. Ühe inimese eri nägudest on Luik koostanud lehviku.

“Psühhiaater räägiks võib-olla isiksuse mitmestumisest, mina ütleksin, et inimene täidab mitmeid eri rolle ja sellest on tingitud ka tema erinevad näod. Lehvik on aga üks paljudest inspireerivatest märkidest. Lehviku taha saab näiteks peita oma õiget nägu,” ütles Jaan Luik.

Lehviku-teemaliste taieste sünnile aitas õigupoolest kaasa Nõmme Galerii korraldatud teemanäitus “Mask ja lehvik”.

Oma elu elama

Näituste nimekiri on Jaan Luige CVs aukartust äratava pikkusega. Ainuüksi isikunäitusi on seal kolmekümne ringis. Näha on tema töid saanud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Valgas, Kuressaares, Soomes Imatras, Jyväskyläs ja Simpeles ning isegi Eesti saatkonnas Washingtonis. Luige osalusega ühisnäituste geograafia on veelgi laiem. Palamuse muuseumi ärklisaali soovitas talle Palamuse lähedal Eerikveres elav kunstnik Urmas Vaino.

 “See on väga mõnus koht näituse tegemiseks,” ütles Jaan Luik. “Šamott sobib siia väga hästi, pronks võib-olla mitte nii väga. Nii et kaasa võetud pronksskulptuurid viin enamasti koju tagasi. Šamottskulptuuride kohta võin aga öelda, et need on kõik käsitsi modelleeritud, mitte vormi valatud.”

Jaan Luige meelest on üks asi see, mida tema oma taieseid luues mõelnud on, sootuks teine aga see, mida vaataja neis näeb.

 “Kunstnikust oleks väga rumal pahandada selle üle, et taies vaataja ette jõudes oma elu elama hakkab: selline asjade käik on täiesti loomulik,” ütles Jaan Luik. “Seda, mida vaataja taiestes näeb, peaks tulevikus õigupoolest mingi ankeedi abil uurima.”

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus