Alanud aasta esimesel päeval möödus 115 aastat teeneka muusikaõpetaja ja seltsielu eestvedaja Jüri Pastaruse sünnist. Jõgeva valla ajalukku olulise jälje jätnud Pastarus oli mitmekülgsete muusikaliste võimetega mees, kes ei osanud elada laulu ja muusikata.
Sündinud 1. jaanuaril 1904 Valgamaal Helme kihelkonnas Hummuli vallas, lõpetas ta 1925. aastal cum laude Valga Poeglaste Gümnaasiumi. Aasta hiljem alustas ta Laiuse kirikus tööd organistina. Teinud seda tööd kolmkümmend aastat, asus ta 1956. aastal tööle Jõgeva keskkooli laulmise õpetajana.
Pastarus asus juhtima segakoori ja puhkpilliorkestrit. Lisaks veel segaorkestrit, mille tase oli sedavõrd hea, et jõgevalased kutsuti esinema isegi Eesti Raadiosse. Kooridega käis Jüri Pastarus esinemas ka vabariigi koolide ülevaatustel. Tunnustusena teeniti ridamisi au- ja kiituskirju. Jõgeva keskkooli tütarlaste ansambel saavutas vabariigis teise koha.
Et tõsta kooliõpilaste muusikalist taset, pani Pastarus aluse Jõgeva keskkooli laulupäevade korraldamisele, mis olid kui omamoodi väikesed laulupeod. Neist kujunesid populaarsed suurüritused, millest osavõtt oli alati aktiivne. Lõpuks toimusid need Siimusti lauluväljakul, kus anti publikule ka avalik kontsert.
Jõgeva keskkooli õpilased ei puudunud ka üldlaulupidudelt. 1960. aastal viis Pastarus laulupeole poistekoori, viis aastat hiljem oli Jõgeva esindatud nii poiste- kui ka segakooriga.
Veel asutas Pastarus koolis sümfionett-orkestri, kus olid kaastegevad ka tänane arhitekt Ülevi Eljand ja tunnustatud muusikateadlane Ene Gustke-Pilliroog. Lisaks tavapärasele koolitööle andis Pastarus tunde ka Jõgeva muusikakoolis ning tegutses koorijuhi ja klaverimängijana ka kultuurimajas.
Teenekas muusikapedagoog lahkus meie seast 7. aprillil 1993 Jõgeval.
TIIT LÄÄNE
Jüri Pastarus tegutses muusikaõpetajana kõrge vanuseni. FOTO: ERAKOGU
