?Meil oli kohtumine haigekassa Tartu piirkonna juhiga ning seal me ka oma seisukohti selgitasime. Maavalitsused on saatnud omapoolsed ettepanekud Siseministeeriumile, enamik maavalitsusi oli valmis 0,8 koormusega seda teenust jätkama ning välja oli arvutatud ka selle teenuse maksumus. Nüüd ootame haigekassapoolseid samme,? rääkis Aasa.
Maavalitsused ootavad haigekassa selgitusi
Jõgeva maavanem Aivar Kokk on rõõmus, et Haigekassa nõukogu tema ettepanekust inimesi maavalitsuses nõustada kinni on hakanud. Kokk läheb homsele haigekassa esindajatega kohtumisele lootusega, et koostöö laabub.
?Me ootame haigekassa selgitusi, milliseid funktsioone see nn nõustamisteenus siis sisaldab ja mida mitte. Seni on räägitud ainult inimeste nõustamises, aga perearstide ja raviasutuste vaheline haigekassaga suhtlemine ei ole jutuks olnudki. Nii see aga olla ei saaks,? kinnitas Aasa.
Aasa sõnul läheb sel nädalal Jõgeva maavalitsusest Tartu haigekassale kiri, millega maavalitsus avaldab valmisolekut läbirääkimiste pidamiseks. ?Oleme arutanud, et uut töötajat me selle funktsiooni tarbeks tööle ei võta, vaid maksame oma ametnikule lisatasu täiendavate tööülesannete eest. Koolituse osas oleme oma soovid ka haigekassale edastanud,? rääkis Aasa.
Meditsiiniprobleeme peab saama lahendada raviasutusesSihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi sõnul Haigekassa kohaliku büroo sulgemine või võimalik maavalitsusse üleminek haiglat otseselt ei puuduta, sest haigla suhtleb nagunii otse Tartu haigekassaga.
Samas tõdes Põdder, et isiklikult on tal kogu selle haigekassa ümber toimuva suhtes aga halb tunne. ?Olen eluaeg pidanud meditsiini ja tervisega seonduvat intiimseks ja otseseks suhteks ja seepärast häirib mind juba selline mentaliteet, et anname aga teenuse postkontorile üle. No miks me siis arsti vastuvõttu lihaleti kõrval ei ava?? küsis Põdder, kelle sõnul peaks inimestel meditsiini vastu rohkem austust olema.
?Ühe endast lugu pidava riigi elanik on õigustatud lootma, et meditsiiniprobleeme saab lahendada raviasutuses, mitte postkontoris,? kinnitas Jõgeva haigla juht. Tema arvates pole see koht, kus kõlbaks raha kokku hoida.
Maavalitsustes hakkavad teemaga tegelema sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna töötajadHaigekassa avalike suhete juhi Anne Osveti sõnul kaalus Haigekassa nõukogu juhatuse kohalike büroode sulgemise otsuse regionaalpoliitilisi aspekte ja leidis, et haigekassa klienditeeninduse teenuse pakkumist maakonnas võiks laiendada lisaks postkontoritele ka maavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu.
?Nõukogu tegi juhatusele ülesandeks asuda maavalitsustega läbirääkimisi pidama, et vajadusel luua maavalitsuste sotsiaaltöötajate baasil täiendava nõustamise teenus. Sealjuures tuleb läbirääkimistel aluseks võtta varem haigekassa ja Eesti Posti vahel sõlmitud koostöölepingu põhimõte ja raamid,? ütles Osvet.
Jätkuvalt saab inimene kõikides Eesti Posti kontorites üle riigi endale nõutada vajaliku haigekassa blanketi. Haigekassa on minimeerinud blankettide arvu kümnekonnani ja andmed, mida tuleb kirja panna, on elementaarsed, puudutades nime, isikukoodi, aadressi, telefoninumbrit ja inimese pangakonto numbrit. Nende andmete kirjapanemisel aitab inimest vajaduse korral ka postitöötaja.
Maavalitsustes hakkavad teemaga tegelema sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna inimesed, kes on temaatikaga paremini kursis kui Eesti Posti inimesed. Samas saab nõu ja abi edaspidi ka postkontoritest.
Haigekassa nõukogu maavalitsuste nõustamisteenuste teemal tuleb kokku 8. septembril.
JAANIKA KRESSA
