Ma pole nõus nendega, kes väidavad, et turism ei too tulu. Kui vaadata pikas perspektiivis, siis Jõgevamaa peaks oma looduslikku potentsiaali ära kasutama ja mõtlema loodusturismi arendamisele.
Eesti rahvas looduskaitse alla
Me ise ei näegi, mida meil tegelikult pakkuda on. Euroopa poolt vaadates tuleks terve Eestimaa ja eesti rahvas panna looduskaitse alla. Kui Hamburgi või mõne teise suurlinna elanik meile satub, siis tema jaoks on siin väga palju asju, mida vaadata ning ta saab tohutult uusi elamusi. Me ei pea seda kõike ometi oma maainimesele müüma, sest nemad elavad ise selle sees iga päev.
Nendega, kes väidavad, et turismiga tegelemine on jant, millel pole tulevikku, ma nõus ei ole.
Turism on üks valdkond, mis annab meie inimestele elatist. Maapiirkonda ei tule meil kunagi suuri vabrikuid ega ettevõtteid, kus inimesed tööd saaksid. Me peame sellest aru saama ja oma inimesi koolitama, kasvõi keeleoskust täiendama ja õpetama turisti teenindama. Iga talu saab osaliselt turismist elatuda, selleks on vaja ainult oma mõttemaailma muuta. Iga talumees ei pea turistide teeninamiseks endale hotelli ehitama, ta pakub seda, mis tal oma maa peal on. Turism on osa tema sissetulekust, võib-olla ta peab veel põldu ja käib näiteks kusagil riigiametis tööl.
Näiteks veel 1998 ei olnud Saare vallas ühtegi turismiobjekti, praegu saame valla territooriumil rääkida kuuest sihtalast kus pakutakse väga erinevaid teenuseid. Maakonna suurima majutusasutuse Voore külalistemaja kõrval pakuvad erineval tasemel majutusteenust veel RMK Koseveski matkamaja, MTÜ Tarakvere. Olulisel kohal on loodusturism, kus rajatud loodusõpperajad, puhke- ja piknikukohad toovad piirkonda inimesi, kes kasutavad kohapealseid teenuseid, jättes selle kaudu piirkonda raha. Olulist rolli loodusõppe, aianduse ja inimese arendamise seisukohalt on kandnud Saare mõisa ürdiaed. Järjest tuleb juurde nn väikesi tegijaid, kellel turism on lisasissetuleku allikas. Kõik see jutt ei tähenda seda, et Jõgevamaal peaks ainult turismiga tegelema.
Oleme ju ikkagi põllumajanduspiirkond, mis lisaks oma heale tootmispotentsiaalile omab ka otsest mõju meie looduskeskkonna kujundamisele. Ilma arenguteta põllumajanduses ei saaks vooremaad kui ainulaadset nähtust Euroopas varsti enam vaadelda ? kõik kasvab võssa. Need, kes kadedalt vaatavad arenenud tööstuspiirkondade poole, peaksid süüvima asja sisusse ja nägema neid probleeme, mis kaasnevad tööstuse arenguga. Usun, et näited keskkonnaprobleemidest Ida-Virumaal on piisavad, et aru saada, kui suur rikkus on meie Endla raba, vooremaastik või Sõõru metsad.
Sadamate projektile rahataotlus 2007. aastaks
Jõgevamaa Omavalitsusliidus on üha rohkem hakatud rääkima, et peaksime rohkem tegelema majanduse edendamisega, mitte rahvakultuuri propageerimise ja ürituste korraldamisega. Kultuuri- ja spordiüritusi on vaieldamatult vaja, kuid selleks, et seda kõike rahastada on vajalik arendada majandust. Tegelikult on protsessid juba käima lükatud, selleks on kulunud palju aega ja paljude inimeste tööd. Omavalitsusliit eraldab juba teist aastat 200 000 krooni SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusele. Eraldatud vahendeid kasutatakse kas otseselt või kaudselt Jõgevamaa majanduse arengut mõjutavate tegevuste finantseerimiseks.
Tänavu on Jõgevamaal tugevalt esile kerkinud Peipsiäärsete sadamate teema, millest on räägitud aastakümneid, kuid alles nüüd võetud maakondlikuks eelistuseks. Kõikide projektide ettevalmistamisega peab olema realist. Sadama projekti ettevalmistamisega on Mustvee linn ja Kasepää vald tegelenud juba aastaid, kuid reaalselt suudaksime Euroopa Liidult toetusraha saamiseks esitada projekti alles 2007. Sellised suuremahulised projektid, mis oma mahult ja olulisuselt ületavad omavalitsuse piire valmistataksegi ette pika aja jooksul. Oluline on ettevalmistusfaasis leida huvitatud ettevõtjaid, kes aitaksid projekti kaasrahastada.
Tööstuspark pole Jõgeva arengu võti
Teine on Jõgeva tööstuspark, mis võiks lähiaastatel maakonnale olulist murrangut tähendada. Tööstuspark on ühel kindlal alal, kus on tasemel infrastruktuur alates raudteest ja lõpetades muude kommunikatsioonidega.
Tööstuspark pole Jõgeva linna arengu võti. Jõgeva kui maakonna keskuse arengu võti on mõttemaailma muutumine ? Jõgeva linn ilma tagamaata ei kanna keskust välja. Jõgeva mõtleb praegu ainult oma linna keskselt, aga kaugemale ei taha suurt näha. Sellest on kahju nii linnale kui ka ümbritsevale piirkonnale.
Werolil on kindlad vajadused ? raudteeharu tehaseni, olemasoleva toorme väärtustamine. Kui vajadused tulenevad ettevõtte arengust, siis viiakse need ka ellu. Kui keegi kusagil topib meile rahapatakat põhimõttel, et tehke tööstuspark, siis ei hakka see kindlasti toimima. Tööle hakkab ikkagi sisemistest arenguvajadustest tulenev.
Tööstuspargi rajamise ettevalmistustööd juba käivad, kuid seegi on tegelikult pikem projekt.
Jõgevamaa majanduse arengusuundade ja sihtide seadmise seisukohalt on oluline ka maakonna arengukonverents, mis on plaanitud järgmise aasta 12. maiks. See konverents peaks andma ettevõtjatele olulise sõnumi. Ettevõtlus on maakonnale oluline ja sellega on osaliselt seotud ka avalikud huvid. Kui siiani on viidud läbi palju avalikke diskussioone poliitilistel teemadel, siis maakonna arengukonverents peaks täitma selle tühiku, mis on puudu jäänud majanduse arendamise valdkonnas.
Järjest olulisemat rolli maakonnas on hakanud kandma nn. Kolmas sektor.
Mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused peaksid just arendustegevuses rohkem kaasa rääkima. Saare vald näiteks on andnud osa avalikke teenuseid kolmandale sektorile. See puudutab eelkõige kultuuri, raamatukogusid, muuseume, puhke- ja turismimajanduse arendamist. Oleks aeg hakata arvestama sellega, et seda tööd ei saa teha hobikorras. Vajalik oleks põhimõtteliselt kindlamat rahastamissüsteemi, mis kindlustaks kolmanda sektori stabiilne areng. Eelkõige vajatakse rohkem vahendeid, et inimesed saaksid tööruumid ja palga.
Kui räägime võimalikust omavalitsuste vabatahtlikust liitumisest, siis võimalik oleks seda teha kolmanda sektori arengu kaudu, kus MTÜ võtab enda peale kohaliku tähtsusega ülesandeid. Seetõttu ei teki maapiirkondades ka kaost, et osa teenuseid jääb saamata. Need tublid inimesed, kes tegelevad mittetulundusliku tegevusega, on kõrge moraalitundega, Eesti riiki hoidvad kodanikud. Läbitud koolituste ja teostatud projektide kaudu on paranenud nende teadmiste tase ning suurenenud kogemused. Saare vallas on tänaseks põhilised projektikirjutajad kolmanda sektori esindajad.
Arendustegevusest tervikpildi loomiseks maakonnas on vajalik maakondlik projektide andmebaas ehk tegelikult projektide haldamine. Jõgevamaal on 13 omavalitsust ja üsna palju mittetulundusühinguid. Kõikidel on oma ideed, võib-olla poolikud projektid, mis annaksid üheskoos vaadelduna tervikpildi maakonna võimalikust arengust. Et ettevõtluskeskus teaks, mida maakonnas kavandatakse, olekski vaja, et projektide andmebaas oleks nende käes. Niiviisi suudaksid nemad arenguid planeerida. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses on vastu võetud otsus taotleda EAS-ilt tarkvara selle andmebaasi haldamiseks.
Tänasel leheveerul pole ruumi, et rääkida kõikidest maakonna majandust puudutavatest tegevustest, kuid hea meel on selle üle, et on avatud arutelu majanduse käekäigu üle Jõgevamaal. Lisaks headele soovidele aastavahetuseks soovin tegusat uut aastat ja head kaasamõtlemist ning kaasarääkimist Jõgeva maakonna arengu teemadel.
JÜRI MOROZOV,
Saare vallavanem
