Kui kümmekond aastat tagasi käisid meie poliitikud ise arenenud demokraatiaga maades õppimas, siis nüüd on neile järjest sagedamini osaks saanud ka õpetaja roll. Eesti kogemustest on soovinud õppida Ukraina, Moldova, Gruusia jne. Kuivõrd oli tööreis Balkanimaadesse seotud eesmärgiga tutvustada sealsele rahvale Eestis läbi viidud poliitilisi ja majanduslikke reforme?
Euroopa Liidu liikmena püüab Eesti kindlasti kaasa aidata euroopaliku poliitilise kultuuri, demokraatia ja lääneliku turumajanduse tugevnemisele Balkanil. Ametlikel kohtumisel ja eravestlustes tegime kohalikele ühiskonnategelastele ettepaneku tulla Eestisse tutvuma siinse riigikorraldusega ja seadusandliku baasiga. Meie kutse võeti positiivselt vastu, meie abist ollakse igati huvitatud. Makedoonia välisminister ja parlamendi liikmed on juba Eestit külastanud.
Balkani piirkond on meie huviorbiidis aga ka põhjusel, et seal täidavad oma kohustusi Eesti sõdurid ja ohvitserid. Kaitseliit valvab Rahuvalvajate baasi Bosnias ja Hertsegoviinas, kaitseväelased on aga Kosovos, Balkani poolsaare ühes kõige kuumemas paigas.
Kui Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Albaania on iseseisvad riigid, siis Serbia mõjusfääri kuuluv Kosovo alles pürib sõltumatusele. Milline on Kosovo probleemide ajaooline taust?
Kosovo territoorium on väiksem kui Eesti, kuid rahvast on ligi 2 miljonit, kellest 20 protsenti on põhjaosas elavad serblased, ülejäänud muhameedlased. Kosovo pealinnas Pristinas on elanikke veidi rohkem kui Tallinnas. Islami levik Balkani poolsaarele sai alguse Türgi Impeeriumi aegadest. Kui varem elas Balkanil ühtne lõunaslaavi rahvas, siis pärast türklaste vallutusi hakkas levima muhameedlus. Islamiusu eelistajatele hakati tegema ka soodustusi. See oli präänik nagu õigeusk Vene keisririigile kuulunud Eestis. Nii on samade geneetiliste Balkani juurtega rahvastel tekkinud vastasseis usulisel pinnal.
Mis puutub Kosovosse, siis normaalsed riiklikud struktuurid vajavad seal alles loomist. Alles tänavu käivitus maksureform, mille läbiviimiseks tuleb rahuvalvajatel turvata maksuinspektoreid. 80 protsenti Kosovos liikuvatest rahadest kontrollib ju allilm, mistõttu korra loomiseks on vaja rakendada rahvusvahelisi jõupositsioone. Rahu saab seal rakendada ainult relvadega.
Ametlikult on Kosovo Serbia koosseisus. Euroopa Liit loodab aga, et Serbias on demokraatia sedavõrd arenenud, et relvajõul ei hakata oma võimu Kosovos kehtestama. Samas ei saa Euroopa Liit oma Kosovo-poliitikas sellise suure riigi nagu Serbia huve päriselt eirata. Nagu hoiak Venemaasse, on ka suhtumine Serbiasse suhteliselt vaoshoitud.
Kosovo parlamendi spiiker ja parlamendi liikmed, kellega Eesti delegatsioon kohtus, pooldavad aga igati oma maa iseseisvumist. Sellist mõttekäiku jagan minagi, sest iga rahvas peab oma saatuse ise otsustama. Kosovo poliitiline käekäik sõltub aga suuresti uue põhiseaduse väljatöötamisest ja omavalitsuste moodustamisest. Sügiseks peab see protsess lõppenud olema.
Kuidas oli Kosovos ja teisteski Balkanimaades tagatud Eesti delegatsiooni turvalisus?
?Meid turvasid Eesti rahuvalvajad (sõjaväepolitsei rühm). Meie bussi saatis viis d?iipi relvastatud meestega. Nii saime sujuvalt ja turvaliselt läbi sõita. Sõitsime Itaalia karabinjeeride bussiga. Ohutusabinõud olid vajalikud seetõttu, et Kosovo maffia kipub välismaalasi kergesti ründama. Kohalikule allilmale ei sümpatiseeri rahuvalvajad, kes nende musta tegevust takistavad.
Esimese peatuse tegime Kosovos Mitrovicas, mis on serblaste ala, kuhu Ameerika Ühendriigid oma sõjaväega kohale tulid. NATO poolt juhitud KFOR missioonil Kosovos osaleb 37 riiki umbes 16 0000 rahuvalvajaga.
Kuidas suhtutakse aga Kosovos konkreetselt Eesti rahuvalvajatesse?
Suhtumine eestlastesse on sõbralikum kui ameeriklastesse. Eks me oleme samuti võrsunud sotsialistlikust süsteemist ja oskame paremini mõista vastava maa situatsiooni ning suhelda võrdsete partneritena, mitte üleolekutundega.
Missugused on aga tähelepanekud Bosniast ja Hertsegoviinast?
Sealgi võib pidevalt näha tulistamiste ja kuulide jälgi. Miinivälju on riigis koguni 8000. Miiniväljadest annavad märku pealuuga hoiatussildid. Rahvusvaheline konventsioon näeb ette, et igas miinis peab olema 80 grammi metalli, et seda oleks võimalik pärast sõjategevust üles leida. Balkanil on aga rohkesti isetehtud plastikmiine, mida pole võimalik välja peilida.
Miiniohu tõttu ei lubatud ka meie delegatsioonil kõrvalteid kasutada. Kuulsime, et poolteist kuud tagasi oli üks laps mänguhoos pallile miiniväljale järele jooksnud. See oli viimne mäng tema elus.
Kui miinide likvideerimine jääb Bosnia enda hooleks ja kulgeb praeguses tempos, kestab see töö veel arvatavasti seitsekümmend aastat.
Kuivõrd on põhjust väita, et võrreldes teiste Balkanimaadega on Makedoonia stabiilsema olukorraga maa?
Makedoonias, mis iseseisvus üle kümne aasta tagasi, on praegu tõesti rahu. Ka Makedoonia koosneb islamiusuliste ja kristlaste aladest ning hirm ja vaen on püsima jäänud. Kristlaste seas on levinud koguni jutud, et moslemite piirkondades teist usku tunnistavaid inimesi tükkideks lõigatakse. Võimalik, et tegemist on ka hirmujuttudega. Käisime meiegi moslemite poolel, kus mingeid arusaamatusi ja ebameeldivusi ette ei tulnud. Ühelt kohalikult üliõpilaselt kuulsime siiski, et öistel tänavatel pole mõtet liikuda.
Missuguse mulje jättis aga Balkanil teenivate Eesti rahuvalvajate igapäevaelu?
Mõistagi tundsime Eesti meeste käekäigu vastu huvi ja kuulsime mõndagi murelikku. Ööbisime kahel korral nende sõdurikodus ja sõime sõduritoitu. Näiteks meie rahuvalvajatel on nii suvel kui ka talvel üks ja sama rõivastus. Nii rõivad kui jalanõud peaksid aga vastama ikka aastaaegadele. 40-kraadise kuumusega on ju talvesaabastega lausa võimatu olla.
Mõelda tuleb ka sellele, et kui kaitseväelane või kaitseliitlane missioonilt tagasi tuleb, peab tal olema Eestis kindlustatud lastele koht koolis või lasteaias ning teised sotsiaalsed tagatised. Kõneaineks on seegi, et kui rahuvalves allohvitserid omajagu teenivad, on Eestis nende töötasu madal nagu politseinikel ja päästeteenistujatelgi.
Meie rahuvalvajate väljaõpe on aga väga heal tasemel ja nad tulevad oma ülesannetega hästi toime, üksuste juhid hindavad neid kõrgelt.
Kas kohtasite ka Jõgevamaalt pärit rahuvalvajaid?
Jah, vestlesin ühe Jõgevamaalt pärit rahuvalvajaga, veebel Kaido Hõimuga, olin teda varem kohanud Kaitseliidu üritustel. Kahtlemata oli oma maakonna vapra mehega kaugel maal huvitav ja südamlik kohtuda.
Muide, Eesti rahuvalvajate koosseisus on ka naiskaitseväelasi, kes oma ülesannetega edukalt hakkama saavad. Üks Eesti neiu ütles, et on ennast kirja pannud ka järgmiseks missiooniks ja kavatseb veel mitu missiooni kaasa teha.
Kuuldavasti pidite reisimarsuuti Balkanil ühe pommiähvarduse tõttu muutm?
Tõesti. Esialgse kava kohaselt pidime lendama Makedooniast Viini ja sealt omakorda Albaaniasse. Skopje lennuväljal oli aga pommiähvardus, mistõttu orienteerusime ümber ja sõitsime üle mägede Albaania pealinna Tiranasse bussiga. Albaanias jättis väga hea mulje kohtumine parlamendi spiikri, erudeeritud ja demokraatlikult mõtleva proua Topalliga. Kuid üldiselt on Albaania mahajäänud maa, kus toimib varakapitalism koos sotsialismi jäänustega.
Mida võiks öelda visiidi kokkuvõtteks maadesse, mille olukord ei jäta ükskõikseks ka Eestimaa rahvast, kusjuures mõnelgi perel on sealsete sündmustega vahetu seos?
Nädal Lääne-Balkanil oli väga muljetavaldav ja kasulik. Oma silmaga nähtu ja vahetu kogemus andis edaspidisteks otsusteks kindla aluse.
Kas tõite reisilt ka suveniire kaasa?
Mõned ikka. Kõige omapärasem on Albaania Rahvavabariigi aegse punkri makett. Selliseid punkreid ehitati Albaaniasse kaitseks imperialismi, Nõukogude Liidu, Hiina ja kõigi teiste vaenlaste vastu üle 700 000.
JAAN LUKAS
