Omavalitsused ootavad, et masu ajal neile riigi poolt seatud rahanduslikud kitsendused uuest aastast kaoksid. Paraku pole laenupiirangu lõpetamine ja omavalitsustele laekuva tulumaksu protsendi suurendamine veel kindel. Vooremaa vestlusringis rääkisid sel teemal Saare vallavanem Jüri Morozov, Luunja vallavanem Aare Anderson ja Riigikogu liige Aivar Kokk.
Millises seisus on praegu omavalitsuste eelarved?
Morozov: Üksikisiku tulumaksu laekumise märgatavat kasvu pole, aga tasapisi on seda juurde tulnud. Meil on väike vald ja tulumaksu laekumine pole suur. Sipleme ikka kolme aasta taguse numbri juures ja alla seda.
Anderson: Luunja vallal on kasv suurem, sest me oleme Tartu-lähedane vald — kasv tuleb osaliselt ka sellest, et valda tuleb inimesi juurde. Aga loomulik kasv Eestis on võrreldes eelmise aasta tasemega 5-6 protsendi ringis. Kui arvestada märkimisväärset inflatsiooni, siis tegelikult enamik omavalitsusi ei ole masu-eelsele tasemele jõudnud. Raha ostujõudu arvestades oleme allpool tollast taset. Tagasilöök on selles osas päris korralik olnud.
Teederaha olematu
Kokk: Kui vaadata Jõgeva- ja Tartumaa omavalitsuste bilanssi, siis viimase kolme kuu jooksul on kerge tõus toimunud — oleme jõudnud 2004.-2005. aasta tasemeni.
Omavalitsusi on mõjutanud see, et juba kaks aastat on üksikisiku tulumaksu laekumise protsent olnud väiksem ja teiselt poolt on eelarves vähenenud teederaha. Kui 2007. aastal laekus kütuseaktsiisist teedele minevast rahast 15 protsenti omavalitsustele, siis nüüd on see viie protsendi peal.
Peale europrojektide pole investeeringuid tehtud, mis kohalikku majandust käima tõmbaks, sest riik on keelanud muuks otstarbeks laenamise. Sellega karistas riik neid omavalitsusi, kus oli laenutase hoitud madalal ja oodatud aega, mil ehitushinnad langevad. Nemad ei saanud teha investeeringuid, mis olid ammu planeeritud.
Praegu on need tööd tegemata ja on kuulda, et rahandusminister arutleb, et äkki poleks ka järgmisel aastal vaja omavalitsustele laenamist lubada. Ühel hetkel jõuame sinna, et omavalitsusi pole vajagi ühendada, sest neid enam pole.
Omavalitsustele laekuva tulumaksu osaprotsent peaks tuleval aastal siiski tõusma?
Kokk: Praegu ei ole seda eelarveprojektis kuskil näha. On öeldud, et protsent tõuseb kolme aasta jooksul, kuid praegu seda eelarve mustandites näha pole. Lõplikku pole midagi.
Riik ei usalda omavalitsusi
Morozov: Ühtset regulatsiooni saaks omavalitsuste puhul kasutada siis, kui need oleksid ka finantsmajanduslikult võrreldavad. Praegu on probleem selles, et osad omavalitsused on suured ja tugevad, kes saavad oma tulubaasiga hakkama, ja suur hulk on neid, kes elavad riigi toetusest, sest oma tulubaas ei kata neil kulusid ära.
Peamine põhjus, miks laenupiirang kehtestati, oli see, et suured omavalitsused kasutasid palju laenuraha, et ehitada väga suuri objekte. Viimsi ja teiste nn kuldse ringi omavalitsuste eelarved on hästi suured ja nende laenukoormus mõjutas tugevalt riigieelarvet. Väikesed vallad, kellel oli vähe või polnud üldse laenu võetud, nagu Kasepää, oleksid tahtnud ehk midagi teha, aga laenukeeld kehtis ka neile.
Küsimus on selles, kui palju riik valdu ja linnu usaldab. Kas arvatakse, et seal ongi ainult käpardid ja juhmardid, kes ise ei tea, kui palju laenu võib võtta ja milleks? Arvan, et 20 aasta jooksul on omavalitsused arenenud kiiremas tempos kui keskvalitsus oma aparatuuriga.
Arvan, et rohkem tuleks vaadata probleemidele omavalitsuste vaatevinklist. Ministeeriumidel on ju nende kõigi kohta andmed olemas ja kui hakatakse koostama eelarvestrateegiaid, siis on võimalik paika panna, millisel määral on igal omavalitsustel võimalik laenu võtta.
Anderson: Mina olen ka seda meelt, et lähenemine omavalitsustele võiks toimuda konkreetseid kriteeriume silmas pidades. Võib anda neile finantsreitinguid ja määrata ülempiir, palju üks või teine omavalitsus võiks laenata ja palju tal on vaja laenata.
Kui rääkida vaesematest ja rikkamatest valdadest-linnadest, siis investeeringuid on vaja teha kõigil. Omavalitsustel, mis kasvavad kiiresti ja kus sünnib lapsi kogu aeg juurde, on vaja ehitada juurde lasteaia- ja koolikohti. Viimsi on selles osas parim näide, et viimaks läheb vald omadega lõhki, sest ei saa seatud laenupiirides tegutsedes hakkama. 60 protsendi laenupiir sobib tavalisele omavalitsusele, mille kasv on stabiilne.
Teine asi on see, et kui riik on käinud välja lubaduse, millal laenupiirang tühistatakse, siis tuleb seda täita. Saame kõik aru, et kui oli masu, tuli kulusid kokku tõmmata. Aga kui anti lubadus, et laenupiirang kehtib kolm aastat, siis tuleb sellest ka kinni pidada.
Kui vaadata, palju tõmbas riik kokku oma ja kui palju omavalitsuste eelarvetest, siis omavalitsused said suurema põntsu. Tulumaksulaekumised vähenesid kõigil, aga omavalitsuste puhul vähendati ka maksu laekumise protsenti, mis tegelikult tähendas reeglite muutmist. See tähendab, et riik sai omavalitsuste arvelt rohkem ja riigil oli lihtsam masu-aeg üle elada.
Väiksemad omavalitsused on läbipaistvad, seal on teada, palju on ametnikke ja mida nad teevad. Riigiaparaadi puhul ei saa tegelikult keegi aru, kas kõik kulutused on põhjendatud või mitte – seal on suured struktuurid ja palju kuluridu, mis läbipaistvust vähendavad.
Teehooldus riigile?
Morozov: Näiteks Eesti Pank. Ega inimesed tea, millega need ligi 300 inimest seal tegelevad. Annavad hinnanguid, uuringuid ja reitinguid, aga miks näiteks riik ei tule appi ja ei tee omavalitsuste finantsseisundi inventuuri, ei anna hinnangut, ei kujunda avalikku infot?
Kokk: Põhjamaades on riik tulnud omavalitsustele appi. Tehtud on investeeringuid, et midagi saaks toimuma hakata. Näiteks väikesadamad on 90 protsendi ulatuses riigi raha eest välja ehitatud ja kogukonnale kasutamiseks antud.
Kui Saare vallas on oma katlamajade süsteem välja mõeldud, siis peaks riik selle idee teostamisel appi tulema. Saame teadmise, kuidas kohapeal sooja odavamalt toota, et inimestele jääks pärast kommunaalkulude maksmist midagi ka rahakotti alles.
Kujutame ette, et valitsus siiski pikendab masu-meetmeid, kas sellisel juhul sooviksid omavalitsused mõne avaliku teenuse osutamise riigile anda?
Anderson: Mina olen mõelnud, et riik võiks teedehoolduse enda kanda võtta. Riigil on võimekus olemas ja seda tahetakse suurendada, seega võiks seda teha. Seda enam, et omavalitsustele teede korrashoiuks eraldatud raha on muutunud peaaegu olematuks.
Teedehooldus oleks sellisel juhul tsentraalne, kehtiksid ühesugused standardid ja probleem oleks lahendatud.
Morozov: Praegu on väga keeruline hoida rohkem kui 200 omavalitsuses ühesugust kompetentsi ühes spetsiifilises valdkonnas, kus on vaja eriharidusega insenere.
Kokk: Kui talvel sai Virumaal üks org lund täis, tuli inimestel tundide viisi hanges olla. Vaevalt kuskil vallas seda asja lubatud oleks, see probleem oleks ära lahendatud. Riigi tasandil seisis asi tükk aega rahulikult, samas ei olnud sõjaväebaas ja mehhanismid Tapal kaugel.
Nüüd on keegi ametnik välja mõelnud, et tuleks teha üleriigiline teehooldusfirma. Ma tahaksin näha, kuidas see süsteem toimima hakkab – siis ei ole inimesed kuus-seitse tundi kuskil kinni, vaid viiendal päeval saab külatee lahti?
Küll on õige see, et suuremad teed võiksid olla riigi omad.
Morozov: Eestis on olemas väga hea teehooldusasutuste võrgustik. Saare vallas on vallateid rohkem kui riigiteid, kuid meilt läheb läbi suur Jõhvi-Tartu maantee. Riigiteede hooldamisel tuleb masinal läbida ka vallateid, kus ta praegu saha üles tõstab, et seda mitte kulutada. Arvan, et piirkonniti tuleks nendesse ettevõtetesse mõni mees ja tehnikat juurde anda ja siis saab selle asja palju ökonoomsemalt lahendada.
Anderson: Kahe paralleelse süsteemi puhul juhtub ikka, et see pole kõige efektiivsem. Meil on sageli nii, et valla teed on lahti lükatud, kuid inimene ei pääse ikkagi liikuma, sest riigiteed on lahti ajamata. Mis siis sellest kasu on?
Teine teenus, mille puhul võiks kaaluda riigistamist, on üldharidus või selle gümnaasiumiosa. Gümnaasiumidega seonduv ei saa olla täielikult omavalitsuste otsustada, sest tulevikus on meil maakondades ainult mõned gümnaasiumid, kuid omavalitsusi on tunduvalt rohkem.
Riigigümnaasiumid ja õpilaskodud lahendaksid olukorra
Kokk: Riik on alustanud oma gümnaasiumivõrgu ülesehitamist ja kui korralik hoone on rajatud, siis see ongi see koht, kus gümnaasiumiharidust antakse. Seal peab olema õpilaskodu ja transport kooli tasuta. Sellisel juhul lõpeks omavalitsustes ära see kaklemine, et kas gümnaasiumiosa sulgeda või mitte. Soomes sõidavad taksod, kui on vaja külast kaks-kolm last ära tuua, ja on õpilaskodud.
Morozov: Riik annab ära talle ebamugavaid ülesandeid. Kõik teavad, et koolivõrk vajab reformimist ja see probleem on visatud omavalitsuste kaela.
Anderson: Aaviksoo on ministrina öelnud, et riik peaks gümnaasiumivõrguga rohkem tegelema hakkama.
Kokk: Kui meil oleks normaalne gümnaasiumivõrk, siis sellesama palgafondiga, mis meil praegu on, oleks võimalik õpetajate palka 20 protsenti tõsta. Üle 20 protsendi õpetajatest juba on või saavad lähema viie aasta jooksul pensionärideks ja seega ei tekita gümnaasiumide vähendamine ka sotsiaalset probleemi. Need otsused tuleks täna ära teha, sest iga päevaga sööme me seda õhukest riiki veel õhemaks.
KÜSIS ARVED BREIDAKS
