Teisipäeva õhtul kogunes umbes 10 000 inimest Riia Toomväljakule, nõudes Seimi laialisaatmist ja valitsuse tagasiastumist. Esialgu rahumeelne miiting kasvas üle kontrollimatuks märatsemiseks, mille käigus lõhuti Riia vanalinna.
13. jaanuaril kell 17.30 kogunesid Riia Toomväljakule rahvamassid. Kuigi esialgu oli tegemist pealtnäha rahuliku meeleavaldusega, mille korraldas opositsiooniliikumine Teine Poliitika, oli internetis eelnevalt edastatud üleskutseid vägivallale. See, mis järgnes miitingu ametlikule osale, ei saanud tulla üllatusena ei korraldajatele ega politseile.
Politsei valmistus Vana-Riias juba päeval kella kolmest, mil hakkas kehtima tavalisest erinev liiklusskeem. Juba paar tundi enne ametliku meeleavalduse algust kogunes seltskond venekeelsete loosungitega tegelasi Daugava ääres 1905. aasta mälestussamba ees.
Nn rahumeelne miiting ise nägi välja kummaliselt groteskne, näiteks hõikas Teise Poliitika liider, endine välismister, sama mees, kes kirjutas alla Abrenest loobumisele ehk piirileppele Venemaaga, nüüd inimmassile presidendi kantselei telefoninumbrit, ässitades rahvast massiliselt sinna helistama.
Kes siis olid miitingule manipuleeritud inimesed? Ametiühingutegelased, mõned põllumehed, teismelised, kelle vanemad olid kaotanud töö. Need inimesed ei näinud, et tegemist on omavahel tülli pööranud politikaanide omavahelise võitlusega ning näisid uskuvat, et Seimi laialisaatmine lahendab olukorra.
Nagu kommenteerisid teleajakirjanikud teisipäeva õhtul otse-eetris, olid paljud inimesed kohale tulnud huvi pärast ning küsimusele, milliseid poliitilisi jõude nad siis võimu juures näha tahaksid või kuidas aitab linna lammutamine riigil rikkamaks saada, nad vastata ei osanud.
Parlamendihoonet ja alkoholipoodi ei turvatud
Palju arusaamatust tekitas see, miks politsei, kes ometi päev läbi ja kauemgi ettevalmistusi oli teinud, parlamendihoonet esialgu ei kaitsnud. Või miks ei turvatud läheduses asuvat alkoholipoodi, kuhu noored akende kaudu täiesti takistamatult sisse pääsesid ja endale julgust juurde hankisid.
Et üleeile toimunud sündmused olid teatud määral ette valmistatud ja kasvasid üle spontaanseks kontrollimatuks vägivallaks, kinnitas Läti Raadiole riigipolitsei Riia regiooni juht Andris Dzenis.
Väga rahumeelne polnud aga põllumeeste selja taha pugeda püüdnud vasakjõudude miiting juba algusest peale, sest häälestus oli üsna sõjakas. Vanamemmel, kes teatas, et parasiidid tuleb lihtsalt hävitada, võis ju isegi õigus olla, ent sümboolsete sõnnikuharkidega kogunenud seltskond ei olnud ometi tulnud selleks, et Lätit koristada, seda pidid hiljem ikka tegema prügifirmad ja loomulikult maksumaksja raha eest.
Et uue vasaktsentristliku partei loojad olid ise ära jooksnud valitsevast Rahvaparteist, liikus rahva hulgas ka arvamusi, et rahutused on tellinud valitsus ise. Nii leidsid läti rahvuslikud ringkonnad, et sellest aktsioonist on õigem eemale hoida.
“Kurb, et selle aktsiooni keskmesse oli pandud rahaküsimus ja üleskutse Seim laiali saata, kui ei järgnenud mingeid positiivseid ettepanekuid. Aga kui palju tuleks inimesi kokku, kui meeleavalduse moto oleks au, vabadus, lätlus?” küsib Janis Sils rahvuslaste koduleheküljel.
President andis Seimile tähtaja
“Paljud näivad osalevat osalemise pärast, on tuldud nagu sportmängudele,” kommenteeris teisipäeva õhtul teleajakirjanik, kelle peast lendasid mööda tänavalt üles võetud munakivid.
Igal juhul ei olnud tegemist Neljanda Ärkamisajaga, nagu anonüümsed vaenuõhutajad oma üleskutsetes olid lubanud.
Riias peetakse praegu aga ka nn. Barrikaadide nädalat, meenutatakse veriseid sündmusi 1991. aasta jaanuaris, mil Riias hukkus mitu inimest. Mälestusnädal kulmineerub 20. jaanuaril.
President Valdis Zatlers ütles eile välisajakirjanikele, et kriisi põhjustas valitsuse ja ametiisikute katastroofiliselt madal usaldusväärsus. President andis Seimile aega 31. märtsini, et võtta vastu Põhiseaduse muudatused, mis annaksid rahvale õiguse Seim laiali saata. Kui seda ei tehta, lubas president seda ise teha. Zatlers lubas nädala jooksul seimile esitada täpse Põhiseaduse muudatuste redaktsiooni, samuti nõudis Zatlers muudatusi valimisseaduses, mis ei võimaldaks kasutada nn lokomotiivide printsiipi, samuti keelaks saadikutel vahetad ühe Seimi koosseisu ajal oma erakondlikku kuuluvust.
Valitsuselt soovib president näha uusi nägusid, kes oleks valitud kompetentsuse printsiibi järgi, samuti avaldas Zatlers arvamust, et valitsuskoalitsiooni tuleb laiendada.
iii
JAANIKA KRESSA
