Maskide kandmisel on pooldajaid ja vastaseid

Valitsus kehtestas alates esmaspäevast 2+2 reegli ja osalise maskikandmise kohustuse. Korralduse kohaselt tuleb ühistranspordis, kaubandusettevõtete teenindussaalides ja nende üldkasutatavates ruumides ning konverentsidel, kontserditel, teatris ja kinos kanda maski või katta nina ja suu. Maskikohustus ei laiene inimestele, kellel on see meditsiiniliselt vastunäidustatud ega neile, kes on alla 12 aasta vanad.


Jõgeva maakonnas ringi liikudes võib märgata, et maske kandvaid inimesi on iga päevaga üha rohkem. Eriti päevasel ajal kauplustes liikujatel on mask korralikult ees. Õhtupoolikul maskikandjate arv väheneb, siis võib vahel näha ka teenindajaid, kes on maski ära võtnud ja liiguvad poodides katmata näoga ringi. Küllap päev läbi ees olnud mask on lihtsalt väsitavaks muutunud, nagu seda mitu teenindaja ka ajakirjanikule kinnitavad.

Sündinud maskita, elab maskita

Apteegis on teenindajatel aga kõikjal näod kaitsemaski taga. On ju apteek koht, kus kõige kergemini võib haigestunud inimesi ringi liikuda. Samas ostjad selles nõudest eriti kinni ei pea. Leti ees köharohtu ostev meesterahvas kurdab, et pikk ja kinnine köha vaevab juba pikalt ja usutleb, kas selles väikesest siirupipudelist ikka köhast lahti saamiseks jätkub. Teenindaja soovitab selle murega mehel ikkagi arsti poole pöörduda.
Rääkides sellel nädalal ühe argipäeva õhtupoolikul Põltsamaa Selveri ees inimestega, ütlesid enam kui pooled vastanuist, et nemad kaubanduskeskuses käies maski näo ette ei pane. Küsides, kas inimesed usuvad maskide kandmise tõhususse, tuli vastuseid seinast seina – oli nii neid, kes usuvad maskide tõhususse kui ka neid, kes ei usu.
„Panen kaubanduskeskuses käies tavaliselt maski ette. Aeg-ajalt panen maski ette ka töö juures, muul ajal käin ilma. Usun, et mask mingil määral ikka kaitseb,” ütles koolis töötav Anneli.
Põltsamaal töötav Ilse märkis, et kannab maski ainult poes käies.
Põltsamaa Selveri esises parklas autos abikaasat ootav Jaan lausus, et tema maskide kandmise kasulikkusesse ei usu.
„Mina maskikandmist ei poolda ja ei usu ka seda, et mask kaitseb meid viiruste eest. Pigem põeme selle haiguse läbi ja siis on sellega lõpp. Kui inimene on sündinud ilma maskita, siis ta ka elab ilma maskita! Meil on põhjamaine kliima – kõik haigused oleme siin ridamisi läbi põdenud. Eesti rahvas on ajaloo jooksul paljud haigused üle elanud. Nüüd räägitakse, et mask hoiab haigused ära. Kui ma koroonaviirust kardaksin, siis ma peaksin ju ka kopsupõletikku ja grippi kartma ja eluaeg maskiga ringi käima,” rääkis Jaan.
Põltsamaa bussijaama ees bussi oodanud Reigo leidis, et mask ei kaitse meid haiguste eest.
„Mina kuulasin täna raadiot, kus öeldi, et mask ei kaitse meid viiruste eest. Mask hoiab viirust eemal ainult kaks tundi, edaspidi pole sellest mingisugust kasu,” lausus Reigo.

Prillikandjatel tekitab ebamugavust

Tänavu sügisel Põltsamaal, Tartu maantee ja Kingu tänava nurga peal avatud erihooldekodus töötav tegevusjuht Maarika lausus, et usub maskide tõhususse ning kannab poes käies maski. „Kannan poes käies juba mitu nädalat maski sellepärast, et mul on niisugune töökoht, kus ma pean ennast väga hoidma. Mina arvan, et maskid ikkagi kaitsevad. Maskide tõhususega on täpselt niimoodi, kuidas inimesed ise usuvad. Mina arvan, et mask aitab, mõni jälle ei usu seda. Poes käin ikka alati maskiga – kui ikka mask on ees, siis mõjub see ka teistele niimoodi, et ma ei levita neile haigust. Kuid teisalt jälle, kui ma peaksin haige olema, siis ma ju ei tulekski kodust välja,” arutles Maarika. Tema sõnul pole maski kandmine siseruumides alati eriti mugav ning võib tekitada mitmesuguseid probleeme.
„Maski kandmisega kaasneb minul kui prillikandjal probleem, et prillid lähevad uduseks. Bussiga sõites ma maski üldiselt ei kanna, kuna sõidan niisuguse bussiga, kus rahvast eriti palju pole ja inimesi istub väga hõredalt. Kui peaksin kuhugi kaugemale bussiga sõitma, siis paneksin ilmselt küll maski ette,” ütles Maarika.

TAAVI KELDER

Jõgevamaale on viimase seitsme päeva jooksul lisandunud 11 uut nakatumisjuhtu, kuid need andmed on rahvastikuregistril põhinevad, reaalselt on hetkel jälgimisel viis Jõgevamaal elavat nakatunut. Ülejäänud võivad olla küll Jõgevamaale sisse kirjutatud, kuid reaalselt elavad mujal.
Enamasti on nakatutud perekonnasiseselt või töökohal.
Tänase seisuga ei ole Jõgevamaal ühtegi kollet.Koldeks loetakse viis või enam üksteisega seotud nakkusjuhtu. Kääpa, Voore ja Torma kolletega seotud inimesed on tänaseks tervenenud.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1700 inimese, kellest 319 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid).
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kuus aktiivset kollet, üks 38 inimesega hooldekodu kolle.
Töökohakoldes on 12 inimest, hobikoldes on 16 inimest, õppeasutuse koldes kaheksa inimest ja teises õppeasutuse koldes on 6 inimest ning meelelahutusettevõtte koldes on 11 inimest.
Haiglaravil on 112 inimest
19. novembri seisuga on tervenenud 5264 inimest. Neist 3969 inimese (75,4%) haigusjuhtum on lõpetatud.

blog comments powered by Disqus