Koroonakriisis on palju kahetisi nõudeid ja soovitusi. Inimesed on segaduses ega oska tihti otsustada ei isiklikul tasandil ega pereringis. Milline on käesolevas eriolukorras õige ja kohane käitumine?
Ühelt poolt palutakse püsida kodus, kuid samas toonitatakse, et liikumine on äärmiselt tähtis. Haigestunute, nakatunute ning haiglaravi vajavate inimeste arv läheb allapoole, ent piiranguid kaotada ei saa. Kõige keerulisem on aru saada, milline on kaitsemaski kandmise nõude? On seda siis vaja või mitte?
Jõgeva haigla juht, doktor Peep Põdder leiab, et maski kandmine on ennekõike sotsiaalse hoolivuse näitaja ja kandma peab seda selleks, et me ise, kui me juhtume aevastama ja köhima, ei levitaks viiruseosakesi.
„Mask püüab piisad kinni, viirust oluliselt vähem. Me kaitseme eelkõige teisi,“ ütles kogemustega meditsiinitöötaja.
Põdder sõnul saavad kõik patsiendid haiglaravil, mida Jõgeva haiglas on kogu eriolukorra jooksul osutatud, maski ette. „Tähtis on, et maski kantaks korralikult ja õigesti,“ toonitas Põdder. „Mask kaitseb seni, kuni see muutub hingamisega märjaks. Märg mask on kasutu. Maski peab kahe tunni pärast kindlasti ära viskama ja oluline on, et seda näppudega ei puutu.“
Maski kandmine ei tähenda, et ununeksid teised hügieeninõuded, mida kõikides meediakanalites on tüütuseni korrutatud.
Need on jätkuvalt 2 + 2 reegel ja kätepesu või siis desinfitseerimine. Seda peab silmas pidama eriti kaupluses käies, sest see on põhiline koht, kus teiste inimestega kokku puututakse.
Põdderi sõnul võib täheldada, et korrast ei peeta alati kinni ja see teeb murelikuks. „Tuleb arvestada kahe meetri reeglit. Probleemid on just pisut vanemate ja noorte inimestega. Loomulikult on ka distantsitunnetus inimestel erinev,” täheldas Põdder.
Pole harvad juhud, kui keegi ikka püüab külmkapi eest teisi eemale surudes midagi napsata.
„Põhireeglid on jätkuvalt samad: püsige kodus, eriti riskirühmad. Täitke 2 + 2 reeglit.
Peske käsi või desinfitseerige neid. Pesta tuleb tavalise seebi ja veega. Kaupluses käsi pesta ei saa, kuid neid tuleb desoainega puhastada vähemalt 30 sekundit.“
Haiglajuht tuletas meelde, et kõik instruktsioonid ja nõuanded on leitavad terviseameti leheküljel ja ka mujal internetis.
Ta rõhutas, et mask ei tee midagi halba, pigem on selle kandmise põhiprobleem kättesaadavus, eelkõige kõrge hind.
„Maski hind pole kõigile taskukohane, pakk maksab liiga palju. Kui kaubanduskeskustes jagataks maske, oleks hea.“
Doktor Põdder on rahul sellega, et Jõgevamaal on viirusesse nakatunuid väga vähe. Kinnituse on leidnud see, et väikese numbri taga polnud väheste testide arv, vaid meil ongi haigeid vähe. Ta leiab jätkuvalt, et hajaasustus on siin olnud päästev faktor.
„Arstina vaatan Tallinna poole hirmuga. On viirusekandjaid, kes ei teagi, kust nad nakkuse said. Piirangud küll leevenevad, kuid inimesed on eriolukorrast väsinud ja pahased.
Ometi peaks igaüks endale aru andma, et see on väga tõsine viirus. Kuni pole õiget ravi ega viirusevastast vaktsineerimist, tuleb jätkuvalt käituda keskaegsel moel.“
Haiglas püütakse taastada plaanilist ravi ja ollakse viiruse suhtes eriti ettevaatlikud.
Enne ravile pääsemist testitakse kõiki patsiente ja täidetakse ka tervisedeklaratsioon, kus tuleb vastata küsimustele, mis võiksid viidata võimalikule infektsioonile. Laborisse minekul ja paljudele protseduuride toimetamisel, kus võib erituda piisku, tegutsevad meditsiinitöötajad kaitseriietuses. Haigla vastuvõtule saamine sõltub Covid-19 testi tulemusest.
„See kõik on koormav nii patsiendile kui ka haiglale. Oleme pikendanud vastuvõtuaegu, võtame patisente vastu iga poole tunni tagant, et inimesi ei kuhjuks ukse taha liialt palju,“ selgitas Põdder.
Doktor rõhutas, et patsiendi saatjad võiksid jääda autosse ootama, mitte siseneda haiglaruumidesse koos, samuti tuleb tervisedeklaratsiooni täitmisel olla aus.
„Jõgevamaa inimesed on rahulikud, asjalikud ja kuulekad,“ kiitis Põdder meie maakonna elanikke.
INDREK SARAPUU
