Kolmel ööl langes temperatuur kuu jooksul Jõgeva SAI automaatilmajaama andmetel alla ?20 kraadi, viimati veel 21. kuupäeval. Juba kõrgemale tõusnud päikese kiired peegeldusid valge lume pinnalt tagasi nii, et silmadel hakkas valus. See sundis päikeseprille välja otsima. Külmadel hommikutel olid puud paksult härmas nagu südatalvel. Sulailmu oli tänavu märtsis tavapärasest tunduvalt vähem ? 19 asemel ainult 13 päeva. Esimene sulailmade periood esines 14?19. märtsini, kuid lund see vaatamata 17. märtsi keskpäeval kuni 5?6 kraadini tõusnud õhusoojale oluliselt sulatada ei jõudnud, sest ööd jäid külmaks. Päevasoe suutis panna aga vahtramahla liikuma, millest andsid tunnistust vigastatud okstele mahlast tekkinud magusad jääpurikad.
Edasi muutus ilm uuesti külmaks ja lund tuli juurde. Väga muutlik oli ilm 19. märtsi õhtupoolikul. Aeg-ajalt tekkis lumesajuhoogude ajal tõeline lumemöll ja näha võis ainult lähemat ümbrust, siis aga läks jälle selgeks ning paistis päike. Tartumaa kirdeosas Alatskivil täheldati samal päeval isegi äikest. Järgmisel hommikul (20. märtsil) mõõdeti lume paksuseks Põltsamaal 25 cm ja Luual 45 cm. See oli üldse enamuses kohtades kogu möödunud talve kõige paksem lumi. Lumevaip oli paks, aga väga kohev ja sisaldas vähe vett. Kui 28. märtsist alates lisaks päevastele plusskraadidele ka ööd soojemaks muutusid, vajus lumi kokku nagu vaht. Intensiivsele sulamisele aitasid kaasa vihmasajud, samas aga muutsid need öösel ja hommikutundidel teed libedaks. Kuu lõpuks tulid kõrgemad põlluosad lume alt nähtavale. Püsiv lumikate lagunes Jõgeva ümbruses 3?4. aprillil, mis on keskmisest peaaegu kaks nädalat hiljem. Aega kiirest talvise lume sulamise algusest kuni selle kadumiseni nimetatakse kevadtalveks. Sellele järgneb varakevad.
Märtsi viimase nädala soojade ilmadega saabusid siiamaile ka oodatud kevadekuulutajad ? kuldnokad, põldlõokesed, kiivitajad, sookured. Varem olid juba kohal künnivaresed. Samal ajal võis näha veel talikülaliste siidisabade ja hangelindude parvi, kes olid siin põhjapoole liikudes peatunud.
Milline on tavaliselt aprilli ilm? Jürikuu on tuntud järskude ilmamuutuste ja üllatuste kuuna. Haruldane ei ole uue ajutise lumikatte moodustumine. Aprilli esimesel kümmepäevakul on mõõdetud külma ligi ?24 kraadi (1956), kusjuures võiks mainida, et tol aastal oli 20. aprillil Jõgeval veel talvist lund maas 39 cm paksuselt ning see sulas ära alles 26. aprilliks. Paljudel on meeles 1988. a aprill, kui pärast sooje ilmu sadas jüripäeval 25-30 cm paksune lumi maha ning kohati ulatusid hanged enam kui meetri kõrguseni. Ka möödunud aastal mõõdeti 15. aprillil juba 16,5 kraadi sooja ja siis moodustus jüripäeva eel uuesti lumikate, seekord küll ainult mõne sentimeetri paksune. Aprill võib olla ka väga päikesepaisteline ja soe. Juba kuu alguses on mõõdetud päeval 18?19 kraadi sooja ja saadud põldu harida. Jürikuu absoluutne maksimum 27,1 kraadi registreeriti 6 aastat tagasi, 24. aprillil 2000. a. Kelts on Jõgeva ümbruse põldudel sulanud keskmiselt 11. aprilliks ja mullad tahenenud harimisküpseks jüripäeva paiku.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
