Tänavune paastukuu oli erakordselt külm. Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes Jõgeval 8,7 kraadi, mis on viimase 91 aasta keskmisest 5,5 kraadi võrra madalam. 1922. aastast algava vaatlusrea andmetel on märts olnud veelgi külmem ainult neljal korral: 1942., 1952., 1962. ja 1963. aastal.
Minimaalne õhutemperatuur langes alla -20 kraadi 13 ööl, mis ületab keskmist 10 päeva võrra. Enam kui ‑20-kraadiseid külmasid esines tänavu 23. märtsini.
Siinjuures on huvitav mainida, et 1952. aastal mõõdeti Jõgeval enam kui ‑30kraadist külma veelgi hiljem – 27. märtsil. Sulapäevi ehk neid päevi, mil maksimaalne õhutemperatuur kerkis üle null kraadi, oli tänavusel paastukuul napilt – üheksa, mis on keskmisest 11 päeva võrra vähem.
Ööpäevased temperatuurikõikumised väga suured
Märtsikuu maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval 4,8 kraadi ja see mõõdeti 6. märtsil. Ööpäevased temperatuurikõikumised olid väga suured. 16. kuupäeval erinesid minimaalne ja maksimaalne õhutemperatuur teineteisest enam kui 15 kraadi jagu, kolmel kuupäeval aga enam kui 20 kraadi jagu. Näiteks 11. märtsi ööl, kui Jõgeval mõõdeti tänavuse märtsikuu ametlik Eesti külmarekord ‑27,4 °C, tõusis termomeetrinäit päeval ‑4,8 kraadini.
Kuigi ilmajaamas varjus mõõdetud maksimaalsed õhutemperatuurid sageli üle nulli ei kerkinud, siis päiksepaistelistel päevadel ometigi juba sulatas. Kõnniteed püsisid väga libedad. Kaua aega olid jäised ka kõrvaltänavad ja -teed. Märtsi viimasel nädalal mõõdeti päeval õhusooja kaks-kolm kraadi. Tänavatele tekkisid suured veeloigud, mis kohati takistasid liiklemist. Suure reede järel muutus ilm pilvisemaks ja aeg-ajalt sadas lund.
Sademeid oli napilt
Päikest paistis märtsis Jõgeval 239 tundi, mis ületab keskmist näitu 107 tunni võrra. Veelgi päikselisem on paastukuu ilm siinkandis olnud ainult 1969. aastal.
Sademeid oli märtsis napilt — Jõgeval ainult
Lumekihi paksus muutus kuu jooksul vähe. Jõgeva ümbruse avatud maastikuga põldudel püsis see märtsi lõpuni valdavalt
Mullapinna külmumise sügavus kasvas tänavu märtsikuu lõpuni. 28. märtsil ulatus külmumise alumine piir Jõgeva ümbruse põldudel paiguti
Jürikuu on tuntud muutliku ilma poolest
Milline on aga olnud aprillikuu ilm Jõgeval 1922.-2012. aasta andmetel? Jürikuu on tuntud oma muutliku ilma poolest. Sageli vaheldub soe ilm külmaga. Lund võib sadada veel ka kuu teisel poolel, kuid enamasti sulab see kiiresti. Jüripäeva paiku on esinenud nii südasuvist kuumust kui ka tugevat tuisku, nagu juhtus 1988. aastal, mil hanged kasvasid enam kui poolemeetriseks, takistades maanteedel liiklemist.
Aprilli äärmustemperatuuridena on Jõgeva ilmajaam registreerinud ‑23,7 kraadi 1956. ja 27,1 kraadi 2000. aastal. Jürikuu sademete summa on vaatlusaastate jooksul kõikunud viiest millimeetrist 1965. kuni
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog
