|
|
Kaks nädalat tagasi arvati Jõgeva linnavolikogu liige Marko Saksing Reformierakonnast välja. Erakonna pressiesindaja tõi väljaheitmise põhjustena tahte puudumise konstruktiivseks kostööks, usalduse kaotamise ning erakonna maine kahjustamise. Saksing sõnas, et talle said saatuslikuks otsekohesed ja teravad väljaütlemised ning tema ja erakonna ideede lahkuminek. |
Saksing tunnistas, et pinged olid õhus juba pikemat aega. Mõte, mille pärast ta neli ja pool aastat tagasi erakonda astus, enam edasi ei viinud. “Astusin erakonda peamiselt Jõgeva linna spordielu edendamise pärast,” tunnistas Saksing, kes kuulub Jõgeva linnavolikogu haridus- ning kultuurikomisjoni ja juhib ka Jõgeva saalihokiklubi Tähe. Siiski jäid mehe sõnutsi tema mõtted ja ideed aja edenedes üksikuks hüüdjaks hääleks kõrbes.
Ebameeldivaimaks kogemuseks Saksingu volikogus oldud aja jooksul oli tema arvates Jõgeva põhikooli direktori ametissekinnitamisega venitamine. “Ma selgitasin, et direktori valimise jaoks moodustatud komisjon on oma otsuse teinud ning sellest peaks piisama Taisto Liivandi ametissekinnitamiseks. Linnavalitsus seda siiski ei teinud ning lõppkokkuvõttes muutus koolidirektori ametissemääramine üldse väga räpaseks ja inetuks mahategemiseks,” selgitas Saksing vastuolude tekkimisi.
Oli põhimõtteliselt umbusaldamise poolt
Viimasel fraktsiooni koosolekul sai Marko Saksingu mõõt täis ning ta luges ette punktid, mida ta on soovinud täita ning mille hüvanguks pole erakond midagi teinud, pigem vastupidi. “Linna jalgrattateede märgistused värviti musta värviga üle. KEK-i kruusaaugu tasandamisega likvideeriti sealsed jooksurajad, kus me varem trennipoistega jooksmas käisime,” tõi Saksing mõned näited, millest ta ka fraktsiooni koosolekul rääkis.
Erakonna jaoks oli viimane piisk karikasse reformierakondlasest linnapea Kalmer Laini umbusaldamise poolt hääletamine, millele kirjutas alla ka siis veel Reformierakonna nimekirjas olnud Marko Saksing. “Selle umbusaldamise juures ei olnud minu hääl kaalukeeleks. Neil olid hääled koos ka ilma minu poolthääleta, kuid leidsin, et jään oma põhimõtete juurde ja kas või sümboolselt toetan linnapea umbusaldamist,” tunnistas Saksing.
Pärast seda žesti tegi Reformierakonna Jõgeva piirkondlik organisatsioon juhatusele ettepaneku Marko Saksing erakonnast välja arvata. 16. jaanuaril rahuldas Reformierakonna juhatus selle ettepaneku. Saksing ise ütles, et ta väga seda otsust taga ei leina. “Olukord oli läinud juba niivõrd teravaks, et kaalusin ka ise erakonnast lahkumist. Kui nad poleks mind välja arvanud siis võib-olla tõesti oleksin ise erakonnast välja astunud,” tõdes ta.
Selleks, et sporti edendada, tuleb oma hääl maksma panna
Praegu jätkab Marko Saksing Jõgeva linnavolikogu koosseisus parteituna. “Olen vaba mees. Saan hääletada otsuste tegemisel nii, nagu mina arvan, mitte nii, nagu erakond mind käsib,” ütles Saksing, lisades, et ükski teine erakond pole teda enda juurde meelitanud. “Ma leian, et see on vale, kui ühest erakonnast arvati mind välja ja nüüd kohe jooksen teise erakonda üle,” nentis ta.
Sügisestel valimistel sooviks ta aga kandideerida. “Selleks, et Jõgeval spordis midagi arendataks ja asi edasi liiguks, tuleb oma hääl maksma panna,” rõhutas Saksing ning lisas, et spordirajatiste arendamine ja klubide toetamine on ju ennekõike suunatud noortele, kes ei tea ja keda ei huvitagi mingi poliitika ega see, kes millisesse erakonda kuulub.
Eks Markole on ette heidetud ka seda, et volikokku kuuludes eelistab ta toetuste jagamisel ennekõike oma saalihokiklubi, kuid selle väite lükkab mees ümber. “Meie klubil on üheksa koosseisu, kes kõik mängivad Eesti tasemel. Oleme pidanud raha vähesuse tõttu ära jätma mängimise Läti meistriliigas. Esindusmeeskonna üleval pidamine ja mängudel käimine on kulukas ja aasta-aastalt on läinud olukord rahaliselt raskemaks. Ma leian, et Jõgeva on niivõrd väike koht, et siin peaksime olema uhked selle üle, et meil on nii palju häid spordiklubisid, kes vabariigis häid tulemusi teevad. Peale saalihoki on siin ka edukad jalgpallurid, maadlejad, võrkpallurid, kergejõustiklased ja veel paljude spordialade esindajad. On paha mõelda, et nii pisikeses kohas tegeldakse ühise eesmärgi saavutamise ja linnaelu edenemise asemel hoopis poliitilise kemplemisega,” tunnistas ta.
Loe ka repliiki lk 2
i
EILI ARULA
