Keskkonnainspektsioon määras Kureoja sigala väärteoasjas osaühingule Markilo tuhande euro suuruse rahatrahvi. Ettevõtte juhile Urmas Lahele kui vastutavale isikule määrati 200 eurone trahv.
Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kuke kinnitusel on otsused praegu veel jõustumata. Tema sõnul jõustub inspektsiooni otsus 15 päeva pärast selle tegemist, kui edasi ei kaevata. “Kuna puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud, tehti mõlemal juhul trahv täpselt poole summa ulatuses seaduses määratud maksimumsummast,” teatas Kukk.
Tähtaegades territooriumi korrastamise osas lepitakse tema sõnul kokku järgmisel nädalal. “Ettevõte on alustanud keskkonnale kõige rohkem ohtu kujutavate kohtade likvideerimisega ning on tellinud laborilt analüüsid vanade sõnnikuaunade koostise analüüsimiseks, et teada saada, kuhu ja kui palju seda on võimalik realiseerida,” märkis keskkonnainspektsiooni Jõgeva büroo juht Dora Kukk.
Augustis avaldas Vooremaa Siimusti elaniku Tea Lalli kirja. Nimelt sattus Lall koos perega kodulähedases metsas kõndides paljudele seakontidele, pealuudele ja muudele loomsetele jäänustele, mis vedelesid kõikjal. “Ehmatavalt suured olid rohtu kasvanud sõnnikumäed, mis kinnistul asusid ja millest välja imbuv pruun ja haisev ollus teetruubist otse kraavi jooksis. Silmaga hinnates (ja hiljem ka aerofotol mõõdetuna) oli suurim neist vähemalt kolme-nelja meetri kõrgune ja saja meetri pikkune, laiusega ca nelikümmend meetrit. Selliseid sõnnikumägesid oli kokku neli või viis, osa suuremad, osa väiksemad, silma järgi kokku arvutades umbkaudu 10 000 kuupmeetrit. Me ei ole eksperdid, et hinnata, millega tegemist, kuid tundus, et tegemist oli kõdunenud sõnnikuga, mis meenutas turvast. Ehk oli tegemist sigade allapanuga? Ent ka see sisaldab väljaheiteid ja kas on lubatud selle ladustamine aastateks lageda taeva alla, liiatigi niisugustes kosmilistes kogustes?
Sõnnukumägede vahel laiutasid roheka kihiga kaetud solgilombid või -tiigid (ei teagi, kuidas neid nimetada), mis haisesid.
Hais, mis kinnistul levis, reetis lagunevate korjuste olemasolu, kuigi silmaga neid näha ei olnud, sest rohi oli kõikjal väga kõrge, ilmselgelt lämmastikurikkast pinnasest tingitult. Seajäänuste jahil (seda oli jälgede põhjal võimalik tuvastada) oli käinud nii rebaseid, koeri kui ka karusid.
Kogu kinnistu oli räämas, lisaks kõikjal vedelevatele loomajäänustele ja hiiglaslikele sõnnikumägedele, leidus seal kõikvõimalikku muudki prügi, ehitusprahti jne, mis oli lihtsalt metsa alla laiali veetud. Valitses täielik kaos ja korralagedus. Kõige murettekitavam fakt aga oli, et sõnnikumäe alt tulev pruun solk otse kraavi jooksis.”
Lall saatis kirja ka keskkonnainspektsiooni, inspektorid käisid kohapeal kontrollimas ning inspektsioon algatas väärteomenetluse. Sigalakompleksi omanik osaühing Markilo ei ole kahjuks ühelegi Vooremaa küsimusele vastanud.
i
HELVE LAASIK
