Pille Lille viib Rannamõisas edasi legendaarse soomlanna Marja Korpimäki alustatud turismiettevõtlust.
Haridusalane töönõustaja ning haridusvaldkonna koolitaja Pille Lille kõrvaltegevus ja suvine ajaviide on majutusteenuse pakkumine Pala, vallas Rannamõisa puhkekülas. Pille arendab koos oma perega edasi turismiettevõtet, mille rajas soomlanna Marja Korpimäki. Tema sooviks on vastu võtta parasjagu nii palju külalisi, et kõik end hästi tunneksid, stressist vabaneksid, saaksid mõnusalt olla koos lähedaste ja tuttavatega ning nõu pidada ka iseendaga.
Ida-Virumaalt, Toila vallast, Vokalt pärit Pille Lille otsustas pärast kolmanda lapse sündi koos abikaasaga perele looduskaunis paigas avarama kodu rajada. “Saime teada majast, mida Marja Korpimäki müüs. Marja soovis, et jätkuks ka majutusteenuse pakkumine. Maja suurust arvestades olime meiegi sellele mõelnud. See soodustas kaubale saamist. 2013 aastal olimegi uue kodu omanikud.”
Pille Lille sõnul jäi Marja Korpimäkist maha hubane majapidamine. “Otsustasime selle omakorda omanäoliseks muuta. Alumise korruse kohandasime elamiseks endale. Ülemisele korrusele kujundasime puhkajatele neli hubast tuba. Nõukogude ajal põlengus kannatada saanud Tallerhofi mõisa tööliste maja seinte vahele sai päevitamise ja kohvitamise terrass ning külaliste jõudmiseks sellelt teisele korrusele ehitasime nüüdisaegse ja avara välitrepi. Marja Korpimäkil kasutusel olenud pesu laoruumist kujunes mõnus jahutav ja romantilist hõngu loov sauna eesruum.”
Ehitamisel pidasid uued omanikud oluliseks puidu ja kivi kooslust. “Need materjalid sobivad omavahel väga hästi. Viimistlemiseks kasutasime looduslikke pruunikaid ja beežikaid puidu ja taevasinist tooni ja õlisid. Mööbli meisterdas meile andekas meistrimees Tauno Talivee Põlvamaalt,” rääkis ettevõtja.
Majutusasutused jagatakse vastavalt elamistingimustele hotellideks, hosteliteks jne. “Sellest lähtudes vastab meie ettevõtte puhkeküla tingimustele. Sellest saigi nimeks Rannamõisa puhkeküla, äriühingu nimeks aga Rannamõisa OÜ,” rääkis Lille.
Kaugemad külalised Siberist ja Austraaliast
Rannamõisa puhkekülas on majutusteenust palutud väga kaugetest paikadest. “Siin sai kokku vene seltskond, mille osa liikmeid saabus kohale Siberist. Siberlasi üllatas eesti saun. Nendele meeldib saun, kus sooja on 100 või veel parem 110 kraadi. Eestipärases saunas, kus temperatuur 80+, tunnevad nad end aga üsna jahedalt. Mootorrattaturistid Austraaliast kiitsid aga mõõdukalt sooja suve. Nad justkui põgenesid oma maa kuumuse eest.
Sageli käib meil ka soomlasi ja palju sakslasi, harvemini satuvad hispaanlased ja prantslased. Kui suvi on soojem, moodustavad suurema osa külalistest erinevatest Eestimaa paikadest pärit inimesed. Külalistega suhtleme eesti, vene ja inglise keeles. Ka oma pere lapsed saavad praktiseerida inglise ja vene keelt. Et võõrkeelte tase on kõigil külastajatel erinev, siis juhtub sageli naljakaid seiku. Sellest võiks üks kord isegi raamatu kirjutada.”
Perenaise sõnul tellitakse Rannamõisa puhkekülast majutusteenust, sest tunnetatakse, et siin suhtutakse hoolivalt igasse külalisse. “Väldime liiga paljude klientide korraga vastu võtmist. Soovime, et meile saabujad saaksid nautida rahu ja vaikust, tunda rõõmu meeldivast seltskonnast. Meelsasti ajame puhkajatega ka ise juttu, räägime kohalikust ajaloost ning Eesti huvitavatest paikadest ja sündmustest. Liiga suure külastajaskonna korral on seda üsna keeruline teha. Positiivseid hinnanguid on hingekosutav lugeda külalisteraamatust. Majutusasutusi vahendavas portaalis Booking.com on Rannamõisa puhkeküla hinnatud 9,2 punktiga kümnest. Seda taset oleme suutnud säilitada tänaseni. Aasta 2015 arvustuste ja hinnangute põhjal saime suvehooaja tublima turismiettevõtja auhinna. Hooaja aegsasti ette tehtud broneeringud on samuti üks hea kuulsuse näitaja. Sellest on põhjust tunda head meelt.”
Rohkem omaette olemist soovivate külaliste tarvis on Rannamõisas eraldi puhke- ja peremaja kõigi igapäevaelus vajalike mugavustega ja privaatse saunaga. Looduslikku ilu pakub puhkeküla ümbritsev haljastus ja Ranna küla looduslik ning ajalooline keskkond tervikuna. “Toitlustame läbi catering teenuse, mistõttu on tarvis söögi-joogisoovid vähemalt paar päeva varem ette öelda. Aegsasti tehtud broneeringud aitavad toitlustamist paremini planeerida. Kohapeal saab igaüks ise grillida ja muudki toitu valmistada.”
Peipsi järv jääb Rannamõisa puhkemajast ligi 500 meetri kaugusele. Selle eest saab jalutada mööda igivana Peterburi ja Riia ühendusteed ning mõisa ehitamise ajal rajatud jahutavat alleed. Perenaine märkis, et talvistel öödel võib pilvitu taeva ajal Rannamõisast näha ka Eesti-Vene piirjoont.
Pille Lille sõnul ulatus Rannamõisa ajalugu 16 sajandisse. “Ammustel aegadel oli siin kõrts, kus sageli peatusid ja ööbisid Riiast Peterburi sõitjad. Hiljem sai kõrtsist mõisa tööliste maja.”
Pedagoogilise kõrgharidusega Lille põhitööks on koolituste korraldamine õpetajatele ja ka koolijuhtidele ja nõustamine. “Üldiselt sõidan õpetajate juurde. Viimasel ajal olen hakanud koolitusi ja nõustamist läbi viima ka Rannamõisa puhkekülas. Siin saab õpetajatelegi pakkuda rahu ja vaikust ning aega mõelda ka endale. Haridusrahvale on need stressirohkes maailmas väga suured väärtused.”
Pille Lille ja Pille Lill
Pille Lillet on mõnikord segi aetud tunnustatud laulja ja muusikapedagoogiga, kelle nimeks Pille Lill. “Vahel on küsitud, keda ma toetan omanimelise toetusfondi kaudu. Ühel integratsiooniteemalisel seminaril saime ka omavahel kokku. Juhtus ka naljakas lugu. Pille Lill oli võtnud kogemata minu nimesildi. Ta imestas, miks ta perekonnanimeks on Lille kirjutatud.”
Koolitajale ja turismiettevõtjale pole aga ka endale n-ö karu kõrva peale astunud. “Mulle meeldib muusika. Laulan lastele unelaulu. Vahel laulan ka toimetades. Hobiks on ka reisimine. Välismaal käin peamiselt tööasjus. Koos perega avastame sageli Eestimaa kauneid ja huvitavaid paiku. Mõnikord valin kindla reisiteema, olgu selleks siis loomapargid, mõisad, seikluspargid, matkarajad või sõjaajalooga seotud muuseumid.
Käsitööst on lemmiktegevused kudumine, heegeldamine ja tikkimine. Naudin ka koduaia korrastamist ja kaunistamist,” ütles Pille Lille.
Naine avas Rannamõisa puhkekülas Pala valla esimesel kohvikutepäeval koostöös Ranna külarahavaga ka kohviku. Kohviku korraldusse olid kaasatud Ranna küla käsitöö, toidu kui ka ajaloo asjatundjad ja külaseltsi elu edendajad. Vanemad sõid-jõid head ja paremat, tutvusid käsitöönäitustega ja külas kokku kogutud ajalooliste piltidega, lapsed aga puhusid märgviltimisega elu sisse näpiknukkudele. Külastajaid oli nii Eestist kui ka välismaalt. Kokku sai neid täpselt 100. Rannamõisa perenaine hinnangul toovad taolised üritused inimesed kokku, teevad neid lähedasemaks ja meenutavad, et üheskoos suudame rohkem ära teha.
JAAN LUKAS
