Suhteliselt lühikese Jõgeval elatud aja jooksul on Teid oma dirigendiks kutsunud kolm üpris erinevat koori. Mida nende kooride kohta ütleksite?
Kõige vanem neist kolmest nii lauljate ealt kui ka ajaloo poolest on muidugi meeskoor. Tänavu on käsil kolmekümnes hooaeg ja märtsis tuleb sünnipäevakontsert. Aastate jooksul on kooril kujunenud oma traditsioonid ja kogunenud aukartustäratav repertuaaripagas, nii et ei tule probleeme kus tahes esinemisega. Kammerkooriga alustasime poolteist aastat tagasi praktiliselt uuesti nullist ja seda on hea meel kujundada vastavalt oma nägemusele. Poistekooriga on aga ilmselt päris palju tööd veel ees. Õnneks pole ma ühegi koori ees üksi, vaid jagame omavahel koormust mitmekesi.
Kuidas jõudsite lisaks senisele kahele koorile sellel sügisel veel Jõgevamaa poistekoorini?
Minuga võttis ühendust Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Jaan Ots ja küsis, kas mul oleks võimalik hakata tegelema Jõgeva maakonna poistekooriga. Tuli välja, et ongi võimalik. Miks mulle selline ettepanek tehti, ei oska öelda. Võib-olla jõuti äratundmisele, et naisdirigentide kõrval võiks poistekoori ees ka üks mees olla. Selle koori liikmed tulevad kahel korral kuus üle maakonna Jõgevale kokku. Tahaksime koori tegevuse ja proovid muuta huvitavamaks, et poistel siin laulmas käimine tõelist huvi pakuks. On ju ka kohapeal koolides poistekoorid olemas. Ülemaakonnaline koor võiks olla midagi eliitkoori taolist. Igatahes tegevuse suund on meil teada ja tööd on ees ootamas rohkesti. Kindlasti tahaksime minna aga kevadel poistekooride võistulaulmisele.
Pärast vahepealset pausi on taas Jõgeva linnas ja ümbruskonnas viimasel ajal kammerkoori laulu kuulda olnud. Kevadel andsite juba koguni iseseisva kontserdi?
Nagu mulle teada, asutati Jõgeval kammerkoor 1986. aastal ja selle tegevus kestis edukalt kümmekond aastat järjest. Poolteist aastat tagasi, 2004. aasta kevadel tuli kokku nii endisi kui ka uusi lauljaid ja sai üritatud kammerkooriga uuesti alustada. Pärast suvevaheaega oli meid juba rohkem ja alustasime jälle proovidega muusikakooli saalis, kus teisipäeva õhtuti saame kokku ka praegu. Muusikakooli ruumides on head proovitegemise võimalused ? enam-vähem korralikud klaverid. Häälerühmad saavad eraldi ruumides harjutada. Sellest sügisest kolis muusikakooli ruumidesse proove tegema ka meeskoor, nemad käivad kolmapäeviti.
Möödaläinud aasta jooksul jõudsime kammerkooriga omajagu esinedagi. Laulsime Kuremaal ansamblite festivalil, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi juubelil, mõnedel linna üritustel jne. Täiskavaga ja iseseisva kontserdiga tulime välja maikuus. Minu arvates läks see päris kenasti korda.
Missuguseks on kujunenud kammerkoori repertuaar ja millised on koori lähemad plaanid?
Seni on repertuaaris olnud nii kergemuusikat kui ka klassikat. Oleme kavasse võtnud nii eesti heliloojate kui ka maailma klassikute loomingut. Üks koori eesmärke on viljeleda head koorikultuuri, pakkuda kuulajatele head muusikat. Lauljaid on praegu kahekümne ringis – mõnus elurõõmus seltskond. Mõned lauljad võiksime koori kõla huvides juurdegi võtta. Dirigentidena tegutsevad veel Karin Luik ja Merike Katt, mina üritan asja koordineerida. Üks lähemaid esinemisi on jõulude ajal, ilmselt omaette kontserdina. Oleme mõelnud ka kontsertide sarjale väljaspool Jõgevat. Kevadel plaanime osa võtta üle-eestilisest kammerkooride festivalist jne.
Missugune on Teie pere ja kui kaua nüüdseks juba Jõgevaga seotud olete?
Mul on kaunis abikaasa Tiina ja kaks väikest last. Kolmeaastane Raul-Markus läks sel sügisel lasteaeda ja aastane Karoliina on emaga kodus. Oma perega oleme Jõgeval elanud küllalt lühikest aega – kaks ja pool aastat. Koguduse kaudu oleme aga Jõgevaga seotud olnud umbes viis aastat.
Kuidas läheb teie kogudusel?
Jõgeva Baptistikogudusel läheb kenasti. Meil on oma kindel kogukond, mis viimasel paaril aastal on tasapisi kasvanud, jumalateenistuste külastatavus järjest paraneb. Samas on meil siiski Eesti mastaapides väike kogudus. Sel sügisel avasime laste ja noorte pühapäevaklubis kolm rühma endise ühe asemel, sest osalejaid on väga erinevates vanustes. Pühapäevaklubis saavad lapsed midagi põnevat teha, mängida ja laulda. Alati tegeldakse ka mõne piiblilooga.
Kuidas suudate ennast pere, koguduse töö, muusikakooli ja kolme koori dirigeerimise vahel jagada? Kust jõudu saate?
Aeg-ajalt on see tõepoolest keeruline, kuid erilisi rollikonflikte pole tekkinud. Hakkan ka tasapisi mõistma, millist kasu võib tuua “ei” ütlemine pakutavatele ülesannetele. See on üsna vabastav kogemus. Olen enda jaoks prioriteedid seadnud ja püüan neid järgida. Õnneks ei pea ma kõiki asju üksi tegema. Kooride juures ja koguduse tööski on abilisi. Jõudu ja tuge leian oma pere keskelt, tihti jalutame, käime läbi sõpradega. Koguduse vaimulikuna võin aga öelda, et mul on hea tööandja, olen end Tema kätte usaldanud.
VAIKE KÄOSAAR
