Mis toimub meie hariduspõllul, kuidas Jõgevamaa noored olümpiaadidest osa võtavad ja milliseid teemasid käsitleb Jõgevamaal peetav hariduskonverents, räägib Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialist Margus Kask.
Millistes õppeainetes on meil juba toimunud maakondlikud eelvoorud?
Üleriigilisel tasandil peetakse kokku 24 eri õppeainete olümpiaadi. Jõgeva maakondlikud voorud viiakse läbi enamikus nendes ainetes, kuid ei toimu näiteks religiooniõpetuse, soome keele, lingvistika ja veel mõne aine piirkondlikku vooru. Nendes nimetatud ainetes (religiooniõpetus, lingvistika, soome keel) on korraldus lihtsalt teistsugune. Religiooniõpetuse olümpiaadi eelvooruks tuleb saata essee, osaleda võivad kõik õpilased, kes on sündinud 1988 või hiljem, 10 parimat kutsutakse lõppvooru. Lingvistika eelvoorud toimuvad viies suuremas linnas (Jõgevamaa õpilased saaksid osaleda Tartus); soome keele olümpiaad on ühes voorus ja mõeldud neile, kes õpivad seda keelt võõrkeelena. Sel aastal ei viida läbi muusikaõpetuse olümpiaadi.
Tavaliselt saavad piirkondlikud voorud läbi märtsi lõpuks, seekord on viimasena tööõpetuse piirkondlik voor 27. märtsil. Praeguseks on toimunud geograafia, bioloogia, füüsika, emakeele, keemia, matemaatika, inglise ja saksa keele piirkondlikud eelvoorud.
Milline nägi välja laupäeval toimunud internetipõhine ühiskonnaõpetuse eelvoor?
Iga aine olümpiaadikomisjon otsustab vormi ise, nii näiteks toimub ühiskonnaõpetuse olümpiaadi eelvoor elektrooniliselt. Õpilastel oli registreerimise tähtaeg, registreerunutele saadeti info, millisel veebilehel ja kuidas pääseb tööle juurde. Tööks on valikvastustega test, kus ühele küsimusele võib olla ka mitu õiget vastust. Põhikooliõpilaste töö kestis 45 minutit, gümnaasiumiõpilastel 60 minutit. Aega „luges“ veebileht ise ning sulges, kui aeg oli täis. Vastused läksid kontrollijatele ning lõppvooru kutsutute nimed avaldatakse paar nädalat enne selle toimumist. Sellise korralduse puhul pole võimalik teha copy-paste operatsiooni, ka eelmise küsimuse juurde ei saa enam tagasi pöörduda.
Kui suur on seni olnud olümpiaadidest osavõtt?
Osavõtjaid oli palju näiteks bioloogia, emakeele, matemaatika, inglise keele eelvoorudes. Oli ka juhuseid, kus 11. või 12. klassist oli ainult üks osavõtja. Sellisel juhul ei võistelnud ta teistega, vaid tähtis oli saavutada vajalik punktisumma, mis tagaks edasisaamise lõppvooru.
Enamus meie maakonna koole on olümpiaadidest osa võtnud. Isegi väiksemad põhikoolid on kasvõi ühes aines oma õpilasi võistlema saatnud. Õpioskuste olümpiaadis on võimalik kaasa lüüa isegi algkoolidel.
Mis ainetes ja millised koolid on Jõgevamaal tublimad?
Üsna keeruline on koole esile tuua, sest tugev aineõpetaja ei pruugi näidata kooli tugevust. Küll aga võime lõppvooru kutsutute nimekirjas näha Jõgevamaa õpilasi näiteks bioloogias, füüsikas, inglise ja saksa keeles.
Kindlasti ei ole liiast julgustada õpetajaid saatma oma õpilasi olümpiaadidest osa võtma. Õpetaja igapäevane koormus on muidugi suur ja tuleb leida lisaaega andekate õpilastega tegelemiseks, seepärast ei ole alati lihtne valmistada õpilasi võistlusteks ette. Ka on koolide tugisüsteemid orienteeritud eelkõige õppeprotsessis mahajääjatele ning nö probleemsetele õpilastele, andekad võivad jääda vastava tähelepanuta.
Kus ja millistes ainetes on Jõgevamaa õpilased varem üleriigilistel olümpiaadidel edukad olnud? Millistes koolides on tugevamad traditsioonid, head õpetajad jne?
26. märtsil leiab Kuremaa lossis aset Jõgeva maakonna jaoks märkimisväärne sündmus: rahvusvaheline hariduskonverents “Hea kool – võrdsed võimalused”. Konverents sündis vajadusest otsida vastuseid mitmele küsimusele: mis teeb kooli heaks kooliks; kuivõrd võrdsed on õpilaste võimalused arenemiseks; kas heas koolis on kõigil võrdsed võimalused; mida hakata peale andekate lastega. Teemadena käsitletakse hariduspoliitikat (millest ei pääse ei üle ega ümber), juhtimist, pere rolli ja veel palju huvitavat, mis mahub kõik pealkirjas väljendatud teema alla. Konverentsi ettevalmistamise juures oleme pidanud oluliseks kutsuda esinema väga häid lektoreid, näiteks Viljandi maavanem Kalle Küttis, psühholoog Toivo Niiberg, ärieetika ja organisatsioonikäitumise õppejõud Anu Virovere. Esinejad on ka Hollandist, Iirimaalt ja Rootsist, kelle kogemusi kuulates võib teha järeldusi ka Eestis tehtava parendamiseks.
Osalema ootame koolirahvast esmalt Jõgevamaalt, aga kaugemaltki.
Konverentsi ettevalmistust juhib Jõgeva vallavalitsusest Marika Prave, töögruppi kuuluvadki Jõgeva valla, linna ja maavalitsuse ametnikud. Idee elluviimisega alustati juba eelmise aasta kevad-suvel ning loodetavasti tuleb sellest inspireeriv üritus.
JAANIKA KRESSA
Kevadel avaldatakse olümpiaadide kohta kokkuvõtlik informatsioon ning siis on võimalik saada tervikpilt. Kui keegi soovib koole “tugevuse” järgi ritta seada, siis selleks peaks analüüsima vähemalt 10 aasta tulemusi ning siis võivad uurimuse tulemusena kumada teatud tendentsid. Ühe-kahe aasta põhjal ei ole mõistlik midagi öelda. Kõik õpetajad teevad tõsist tööd. Olümpiaadide või riigieksamite tulemustest on hulga olulisem see, kuidas õpilane hiljem elus hakkama saab, kuidas kohaneb erinevate olukordadega. Võib-olla oleme liigselt orienteeritud võistluslikule edule ja tulemustele. Kellegi edukuse mõõtmine on aga väga mitmetahuline.
Tänavune hariduskonverents toimub Jõgevamaal. Millal ja kus?
