Põhjuseks polnud küll ilusad mälestused jaanituledest või Põltsamaa 80. aastapäeva ilutulestiku ootus, vaid hoopis poliitiku äsjane tutvumiskäik Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgeva osakonna Põltsamaa tugikomandosse. ?Meie kõigi turvalisuse huvides vajavad päästjate sissetulekud suurendamist. Madalate palkade tõttu on mitmed selle ala mehed juba Eestist välismaale tasuvamale tööle suundunud ja mõnedki neist on seal erialast rakendust leidnud,” tõdes Margi Ein.
Kas praegune aeg, mil Jõgevamaale jõudis võidutuli, põlesid jaanituled ning palavate ilmadega on metsad tugevas tuleohus, paneb ka poliitikuid sagedamini tulele mõtlema?
?Seoses tulega meenutaksin esmalt kevadist aega, kui kulu põletati. Kuulsime ikka, et kulu põletamisel süttis elamuid ja abihooneid. Ühtlasi jõudis tulekahju metsadeni. Kõik see paneb mõtlema, kuidas inimesed on korduvatele manitsustele vaatamata nii hooletud. Ikka arvatakse, et ega minuga midagi ei juhtu. Ka massiline metsade põleng Harjumaal Kuusalu vallas sai minu arvates alguse lohakast tulega ümberkäimisest. Kui kevadel koduaias lõket tegin, vaatasin ikka, et midagi kusagil suitsema ei jääks.?
Milliseid emotsioone on teis tekitanud tuletõrjujad, tuletõrjeautod, tuletõrjujate kiivrid? Kas olete neid inimesi ja atribuutikat noorusaastatel imetlusega vaadanud?
?Päästja on mehine amet ja pean õigeks, et seda tööd teevadki mehed. Ühestki naistuletõrjujast pole ma õieti kuulnudki. Lapsepõlvest on mul meelde jäänud Põltsamaa pritsimeeste peod, toredad ja rahvarohked üritused.
Kui rääkida aga tuletõrjujate argipäevast ja tuleõnnetustest, siis tuleb meelde, et ajal, mil töötasin Põltsamaa linnapeana, põhjustas elektriküttekehade kasutamine külmadel talvedel mitmeid põlenguid.”
Teie linnapea tööaastatel ehitati Põltsamaale uus tuletõrjemaja. Millist vaeva tuli näha hoonele asukoha leidmisel ja selle valmisehitamisel?
?Ka kesklinnas asunud endist päästeteenistuse hoonet kutsuvad inimesed tänaseni tuletõrjemajaks. Hoone oli aga päästeteenituse töö korraldamiseks ebasobiv. Paiknemine jõe ääres raskendas tuletõrjeautode väljasõitu garaa?idest ja põhjustas ühtlasi liiklusohtlikke olukordi.
Uus tuletõrjemaja kerkis aga minu arvates logistiliselt üsnagi soodsasse kohta. Päästjad said endale normaalsed töötingimised, mis neil varem täielikult puudusid.
Kuidas tekkis mõte sellesse majja Põltsamaa tugikomandoga põhjalikumalt tutvuma minna?
?Viimasel ajal on palju räägitud päästeteenistujate madalast töötasust ja vajadusest nende palku tõsta. Nii otsustasingi uurida, kuidas seda pingelist ja ohtlikku tööd tegevad mehed elavad, mille üle nad muret tunnevad. Kuulsin, et kuigi Eesti keskmine palk on tõusnud 8000 kroonini, saavad päästjad kuus ligi 4000 krooni ja mõned veelgi vähem. See on väga tagasihoidlik palk, arvestades päästjate töö pinget ja vastutust.”
Missugune Põltsamaa päästjate üldine meeleolu on?
?Iseenesest on meestel optimistlik ellusuhtumine. Nad teavad oma vajalikkust ja missiooni, mõistvad, et kui tuleb häire, on vaja minna inimesi ja nende varandust päästma. Põhiliseks mureks oli aga ikkagi nigel töötasu. Selgus, et tõrjujad-päästjad on omavahel arutanud tööleminekuvõimalusi kas Tallinna või välisriikidesse. Mitmed senised tuletõrjujad on juba asunud välisriikides tööle, näiteks ehitajatena. Eesti tuletõrjujaid-päästjaid kutsutakse aga välisriikidesse ka erialasele tööle. Lahkuvad väljaõppinud päästespetsialistid ja kuigi mõnele vabale kohale leitakse uued töötajad, pole nad väljaõppelt lahkujatega võrdsed. Ühtepidi tõestab see, et Eesti tuletõrjuja on professionaal, teistpidi näitab aga, et kodumaal puudub neil arvestatav stiimul oma võimete, teadmiste ja oskuste rakendamiseks.
Muide, kuulsin sedagi, et tuletõrjujatel on enamasti lisaks põhitööle teinegi töökoht, kus vahel asutakse tegutsema hommikul pärast tuletõrjevalvet ja mõnikord ka pärast tulekahju kustutamist. Mõnedki neist on tegevad valdkonnas, mis nõuab erilist pinget, tähelepanu ja vastutust. Seetõttu on tõsine mure, kas säilib ja taastub meeste töövõime ja tervis.”
Kui palju peaks Teie arvates päästjatele palka maksma??Arvan, et palk peaks olema selline, mis võimaldaks neil kasutada ühiskonna hüvesid, toita oma peret, kasvatada ja koolitada lapsi. Elada elu, mis on ühele normaalsele inimesele kohane.”
Mis Põltsamaa tugikomandos veel silma ja kõrva taha jäi??Komandos peaks olema 22 meest, et valves saaks olla korraga vähemalt neli päästjat. Praegu on ametis aga 17 meest. Ka õnnetuskolde likvideerimiseks oleks tegelikult vaja suuremat tööjõudu, kui praegu kasutada saab.”
Kas kuulsite või nägite midagi ?okeerivat mõne tulekahju põhjustest või tagajärgedest?
?Jah, nägin plahvatanud gaasiballooni, mis oli lennanud tulekahju ajal hoonest välja. Kui selle ette oleks juhtunud jääma päästja või keegi teine, siis võinuksid ballooni teravad servad inimese tükkideks lõigata.”
Mida Riigikogu liikmena ja poliitikaelu telgitaguseid hästi tundva inimesena päästjatele tulevikku silmas pidades teatada võite?
?Juba käesoleva aasta lisaeelarvega on kavas oluliselt suurendada päästetöötajate ja politseinike palka ja samuti investeeringuid nendesse valdkondadesse. Riigieelarve strateegias aastateks 2007-2010 on üheks prioriteediks turvalisuse kasv, turvalisus hõlmab aga ka päästeteenistust. Päästeametile on neljaks aastaks planeeritud eraldada palgatõusudeks ja varustuse soetamiseks kokku 333,5 miljonit krooni. See on üks esimesi samme päästeenistuse väljaaitamiseks kriisist, kuid valdkond, mis on olnud viisteist aastat alarahastatud, vajab arenguks märksa rohkem raha.”
JAAN LUKAS
