Marge Paloots teeb vaatajale kunstiga pai

Jõgeva linnaraamatukogus avati ülemöödunud reedel Marge Palootsa isikunäitus “Pai läbi kunsti”, mida saab vaadata 5. oktoobrini.

Marge Paloots on kasvanud ja koolis käinud Haapsalus. Tema esimeseks kunsti- ja käsitööõpetajaks oli seal keraamik Mai Haavasalu. Kooli ajal tekkinud kunstihuvi täiskasvanu teadlikuks tegutsemiseks siiski kohe üle ei kasvanud. Pigem tavatses Marge mõtteid mõlgutada, et kui ta ükskord pensionile jääb, siis võtab taas pintsli kätte.

2003. aastal kolis Marge aga Haapsalust Jõgevale ning avastas peatselt siinses kunstikoolis tegutseva avatud stuudio. 2007. aastal sai temast endastki stuudiolane ning stuudio juhendaja Elita Järvela käe all hakkasid oskused üha kasvama. Avatud stuudio ühisnäitustel oli Marge juba korduvalt üles astunud, nüüd tekkis julgus isikunäitusega välja tulla. Avalöögi tegi ta Haapsalus, kus tema pildid olid väljas Kuke galeriis. Nüüd siis saab neid näha Jõgeva linnaraamatukogus.

15 näitusetööd on teostatud pastellitehnikas.

Pastell on hetkel lemmiktehnika

“Ehkki viljelen ka õlimaali, võib pastelli praegu nimetada minu lemmiktehnikaks,” arvas Marge Paloots. „Esiteks sellepärast, et see on mul praeguseks kõige paremini selgeks saanud, teiseks sellepärast, et reisin palju ja pastelle on hea lihtne reisile kaasa võtta.“

Näituselgi võib näha üht reisipilti, mis tehtud Reini ääres. Ent ülekaalus on siiski kodusemad motiivid: lilled, linnud, loomad ja maastikud.

Eriti hästi on Margel õnnestunud kaks udust maastikupilti. Nende malbele rahule pakuvad ärevatoonilist kontrasti kaks pilti sarjast “Põlenud maastik”. Loodust armastab Marge vaadata ka lähivaates. Tulemuseks on vahvad makrofotolikud pildid sõnajalgadest ja kastesest rohust.

Lilledest näivad Marge Palootsa lemmikuteks olevat iirised: neid võib näha kolmel või koguni neljal pildil. Neljandaks pildiks on nimelt “Iirisnaine”, millel kujutatud naise moodi lill või lille moodi naine. Portreteerimise vääriliseks on Marge pidanud ka aednike üht põhivaenlast võilille. Ja tõepoolest: tegemist on ju vormilt äärmiselt huvitava taimega, eriti kui sellel õis juba õhulise seemnepärjaga on asendunud. Kui lisada veel lustakas ja natuke navitrollalik pilt Tuuliku talu lammastest ning kaunis sookurepaar, siis võib öelda, et autor on üritanud vaatajale tõesti kunsti kaudu pai teha — nagu ka näituse pealkiri ütleb.

Võimaldab minna teise maailma

Too pealkiri on ajendatud sellest, et oma igapäevatööd teeb Marge Jõgeva massaažisalongis Hea Pai. Maalimine on tööle ja muudele igapäevaaskeldustele hea vaheldus.

“Maalimine võimaldab vahepeal justkui teise maailma minna ja maised mured hoopis unustada,” ütles Marge Paloots. „Ning ega isalt päritud geene saa niisama “raisku lasta” ka: isa armastas mul väga joonistada.“

Marge ema on seevastu olnud aastakümneid restoranikokk ning tema geenid ilmutasid end näituse avamisel sel moel, et külalistele pakuti ka natuke toekamat toitu kui küpsised ja puuviljad. Et näituse avamine on justkui lapsega maha saamine, võttis Marge avamisele kaasa Läänemaa traditsioonilise katsikuroa: munaratastega kaunistatud tangupudru.

“Puder oli näituse avamise hetkeks juba üpris kõvaks muutunud, nii et seda tuli tordilabidaga jagada,” naeris Marge.

Mine tea, võib-olla sündiski nii uus toiduhitt — tangutort.

Maalimise kõrval on Marge hobiks käsitöö. Ta armastab õmmelda lapitehnikas padjakatteid, meisterdada kotte ja heegeldada mütse. Tema kätetööd müüakse näiteks Haapsalu disainipoes. Siinmail näeb aga ilmselt tulevikuski mõnd Marge Palootsa näitust.

“Teoksil on nii mõndagi. Eriti meeldib mulle näiteks maalida Saaremaal,” ütles Marge Paloots. “Näitust “Pai kunsti läbi saab aga tulevikus võib-olla näha ka Kuremaa veskis.”

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus