Märgalade päeval kutsutakse üles astuma sohu

Eesti loodusturismiettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid ja -asutused tähistavad sel aastal märgalade päeva suure hulga loodusmatkadega. Matkajuhid korraldavad jaanuari lõpus ja veebruari alguses kokku üle 50 matka Eesti märgaladele. Matkadele tuleb eelnevalt registreeruda ning osaledes lähtuda Terviseameti juhistest. Infot matkade ja registreerumise kohta leiab Loodusturismi ühingu kodulehelt.


Häid võimalusi märgaladega tutvumiseks on Jõgeva maakonnas mitmeid. Uudisena ootab avastama Laiuse jääksoo. Endla looduskaitsealal saab matkaradadel teha tutvust nii maalilise rabamaastiku, erinevate järvede, jõgede, allikate kui metsaga. Alam-Pedja looduskaitsealal on vaheldusrikas Kirna matkarada, mis lookleb Pedja jõe luhtadel ja lammimetsas. Hoiatusena tuleb nende märgalade puhul jälgida siiski ilmaolusid – veetase võib radade läbimise võimatuks teha. Nii Alam-Pedjal kui ka Endla looduskaitsealal on ka kanuusõitudeks sobiv vetevõrk.

Sood muutuvad märjemaks

Mitmes Jõgevamaa rabas on hiljuti lõppenud sootaastamistööd. Endla looduskaitsealal suleti kunagised kuivendus-kraavid kolme suure raba ääre-aladel: Toodiksaare, Kaasikjärve ja Linnussaare rabas. RMK looduskaitsespetsialisti Leevi Krummi sõnul on igal pool tulemused rõõmustavad: veetase on tõusnud, paisud peavad, suletud kraavid on turbasambla ja muude sootaimedega kaetud.  
Alam-Pedja looduskaitsealal tehti taastamistöid Põltsamaa lähistel Soosaare soos. See Viljandi maakonda jääv endine turbamaardla sai uuesti märjemaks ja elurikkamaks tänu Eestimaa Looduse Fondi LIFE projekti „Soode kaitse ja taastamine“ kaudu.
Laiuse jääksoo ehk Kivijärve turbaraba asub maakonna keskosas. Kraavivõrgustik rajati sinna juba 1940ndatel, raba kasutati freesturba ammutamiseks. Laiuse jääksoo veerežiimi taastamistööd tellis RMK looduskaitse osakond. Töö eesmärgiks oli luua eeldused soole omase veetaseme kujunemiseks, mis omakorda loob võimalused sootaimestiku kasvamiseks ja turba kuhjumiseks. 
Taastamistöödega likvideeriti Laiuse jääksoos kunagised kuivenduskraavid ja tammid, juuriti välja kände, harvendati puid, rajati veetaseme tõstmise terrasse, ühendustruupe ja laudtee. Laudtee võimaldab teadlastel jälgida muutusi gaaside eraldumises, veetasemes ja taimestikus. Laiuse jääksoo veerežiimi taastamine on üks väike osa projektist „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“, mida rahastab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.   
Kui metsi on nimetatud Maa kopsudeks, siis märgalasid võib nende rolli tõttu võrrelda neerudega. Märgalad on Eestis ühed olulisimad looduskooslused, mis pakuvad meile mitmesuguseid looduse hüvesid ehk ökosüsteemi teenuseid. Teadlikult või teadmatult kasutame me neid teenuseid iga päev. Hoiame oma märgalasid ka järgmistele põlvedele.

Märgalad säilitavad meile puhast vett

Märgalade konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitseline lepe, mis sündis 1971. aastal väikeses Iraani linnas Ramsaris. Konventsioon koordineerib rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitset ja säästlikku kasutamist ning sellega on ühinenud juba 171 riiki. Maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 2414 ala, mis hõlmavad kokku ligi 255 miljonit hektarit. Eesti liitus konventsiooniga 1993. aastal. Praegu on meil kokku 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala kogupindalaga 304 471 hektarit. Neist Jõgeva maakonda jäävad Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad. 
Märgalade hulka arvatakse erinevad liigniisked või ajuti liigniisked kooslused: sood, rabad, järved, allikad ja jõed koos luhtade ja üleujutatavate metsadega, allikad, aga ka madal meri, üleujutatav rannik, rannaniidud ja roostikud. Kõiki neid kooslusi on aegade jooksul inimese poolt püütud ümber kujundada, et neist rohkem majanduslikku kasu saada. 
Ramsari konventsioon on ajapikku muutunud järjest olulisemaks rahvusvaheliseks kokkuleppeks, mis aitab kaitsta ja kasutada märgalade pakutavaid loodushüvesid. Tänapäeval mõistame, kui olulised on märgalad kliimamuutuste regulatsioonis, magevee varude puhastamises ja säilimises ning elurikkuse hoidmisel. Ligi 40% maailma teadaolevatest liikidest on seotud märgaladega. Lisaks toidule, veele ja puhtale õhule hindame me järjest enam ka tervendavaid retki rabadesse.
Alam-Pedja looduskaitseala asub Emajõe ülemjooksul, iidse Võrtsjärve nõos, Viljandi, Jõgeva ja Tartu maakonna kokkupuutealal. See nüüdseks ligi 344 km2 suurune kaitseala moodustati 17. veebruaril 1994. aastal osaliselt varasema Nõukogude armee raketipolügooni territooriumile, et kaitsta ulatuslikke metsa- ja sooalasid, vooluveekogusid koos lamminiitudega ning kõigis nendes kooslustes elavaid haruldasi liike. Alam-Pedja on oluline linnu- ja loodusala, mille veerežiim sõltub eeskätt Võrtsjärve, Emajõe ja selle lisajõgede veetasemest, mida  mõjuvad ka Pandivere kõrgustikul toimuvad protsessid. Tasase reljeefi ja jõgede väikese langu tõttu on pinnavee äravool aeglane. Suurvee ajal väljuvad jõed voolusängidest ja võivad üle ujutada ligi kolmandiku kaitsealast. Emajõe keskmiselt 30–40 m laiad ja 2–4 m sügavad vanajõed on olulised kalade kudemisalad ja noorkalade kasvupaigad nii Võrtsjärve kui Peipsi järve kaladele.
Endla looduskaitseala asub Jõgeva, Järva- ja Lääne-Viru maakonna piiril Pandivere kõrgustiku nõlval ja selle vete mõjualal Endla nõos. Kunagise jääpaisjärve kinnikasvamisel kujunenud soostikust on kaitse all 8 maaliliste laugastega raba koos neid ümbritsevate madal- ja siirdesoodega, mida eraldavad üksteisest 5 jõge, 6 järve, metsad ja soosaared. Lisaks leidub kaitsealal üle 30 veerohke allika, sealhulgas Eesti sügavaim, Sopa allikas. Sellel linnu- ja loodusalal tunnevad ennast hästi eriti just märgade elupaikadega seotud liigid. Endla järve võib lugeda Eesti kõige linnurikkaimaks ja kokku on looduskaitsealal kohatud üle 180 linnuliigi. Mitmed Endla looduskaitseala maastikud ja paigad on jäädvustatud Eesti kultuurilukku ning loodusteaduslikesse uurimustöödesse. Kuivendustöödega on kaitseala veerežiimi küll tugevasti muudetud, kuid viimastel aastatel on kunagist veerežiimi ka taastama hakatud. 

ELO RASPEL, Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo spetsialist

blog comments powered by Disqus