Vudila mängumaal kogub suvehooaeg pärast juunikuist külma- ja märjašokki praegu täistuure. Basseinid ja liutorud, batuudid ja mängutoad on lapsi täis, igavlejaid ei kohta.
Teisipäeviti ja pühapäeviti kell 13 ja kell 15 keeratakse siin aga askelduste saatemuusika vaikseks ja kutsutakse nii lapsi kui suuri grillimajja etendust vaatama.
Tänavusuvise näidendi “Napakad lapakad ehk kuidas Vuta arvutitega võitles” on kirjutanud spetsiaalselt mängumaa publikule Mehis Pihla ja lavale tõi selle Tess Pauskar Tartu Teatrist.
Vutt Vuta, keda mängib Aire Pajur, ja tema sõber Kati (Anne-Mai Tevahi) on saanud oma vanematelt ülesande lahutada linnast maale külla tuleva kuldnokk Keio (Tess Pauskar) meelt.
Võõrustajail on pallid, batuudid ja jalgrattad valmis pandud, kuid pidevalt nätsu nätsutaval kuldnokaloikamil on saabudes ühes käes sülearvuti ehk “läpakas”, teises tahvelarvuti. Lennata ta ei oska, sest vanematel pole olnud mahti seda talle õpetada. Ajatäiteks ongi issi-emme talle elektroonikariistad ostnud. Pallimängust ega üleüldse mingist liigutamisest Keio huvitatud pole, lööb aga lahti oma “napaka lapaka”, nagu ütleb Vuta, ja suudab tahvelarvuti abil ka Kati üsna hõlpsalt “ära pöörata”, nii et toogi enam silmi ekraanilt ei saa.
Vuta veendub mängukaaslasi tagasi võitma asudes, et siingi peab paika kõnekäänd: kui ei aita jõud, siis aitab nõu ehk kavalus.
Lühikese ja tempoka näidendi lõpus saadakse kogu seltskond ühe mütsi alla. Koos minnakse järvele paadiga sõitma, batuudil hüppama, palli mängima, kiikuma ja ringi lippama. Arvutimängud on unustatud ja on lootust, et kuldnokapoiss õpib veel enne sügist korralikult lendamagi.
Lastele on tarvis vaheldust
Näitemänge on Vudila külastajatele juba mitmel hooajal etendatud. Mängumaa perenaine Anžela Lember on seisukohal, et lastele on lisaks aktiivsele puhkusele tarvis pakkuda ka muid ajaveetmisvõimalusi, nii nokitsemist mängutoas kui teatrietendusi. Vudila on ju teatavasti selline lustimispaik, kus pilet kogu päeva kehtib. Kui mudilane või koolijüts juba mitu tundi atraktsioonidel on mütanud, tahab ta vahepeal ka pisut paigal istuda, jaksu ja mõtteid koguda. Selliseks aja maha võtmiseks sobibki ideaalselt lühike, kontsentreeritud süžeega ja pisukese õpetliku ivaga näitemäng. Kui on palav, sobib katusealune päikesest puhkamiseks, kehvema ilmaga kulub jälle vihmavari marjaks ära.
Maskott alati mängus
Tess Pauskar, kes teist aastat Vudila näitemänguseltskonda veab ja ohjab, komplekteerib trupi enda sõnul sisetunde järgi, sest teab, kes tema tuttavatest näitlejatest ühte või teise rolli sobib. Oluline on seegi, et näitlejal, kes projektis kaasa lüüa otsustab, juuni algusest augusti lõpuni ehk kogu mängumaa suvehooaja vältel selleks aega oleks. Tänavu jagab näiteks Aire Pajur rolli Ugala teatri näitleja Andres Ojaga. Näitlejate kinnitusel pole publikupuudust, kui rahvast ikka vähegi liikvel on. Ka teisipäevase superilmaga reageerisid külastajad Tessi kutsele, mis valjuhäälditest üle Vudila kõlas, operatiivselt. Suurema sebimiseta võeti kohad sisse ja elati loole innukalt kaasa. Alati polevat küll n-ö täismaja, kuid laval toimuvat jälgitakse keskendunult. Ilmselt aitab sellele kaasa näitlejate vali hääl ja temperamentne esitus.
“Teeme proovides järjekindlalt hääleharjutusi ja utsitan oma väikest truppi ja iseennastki loole ikka rohkem särtsu lisama,” rääkis Tess.
Magnetiga rahvas
Möödunudsuvises lavaloos oli juttu Vutast kui maratonifännist ja seda pakkus Anžela Lember ka maratonikorraldajatele. Nii mängitigi seda rulluisumaratonil ja et etendusel oli menu, siis ka jooksumaratonil. “Ja rahvas jäi tõepoolest Tartu laululava taga meid vaatama! Tavaliselt on ju nii, et kui keegi vabas õhus mõne suurema sündmuse raames esineb, siis jäädakse peatuma ehk minutiks ja kõnnitakse edasi,” väljendas trupijuht rõõmsat hämmeldust.
Mehis Pihla, mitmekülgselt andekas noor mees, kes õpib EMTA lavakunstikoolis dramaturgiat ja on muu hulgas lõpetanud Drakadeemia baaskursuse, kirjutas Vudila teatri tarvis nii möödunudsuvise kui tänavuse näidendi.
“Anžela Lemberi ettepanekul on näidendi üks tegelane alati ka mängumaa maskott Vuta. Kevadel saadan talle loo aegsasti üle ka lugeda. Kui ta selle heaks kiidab, hakkame proove tegema,” rääkis Tess. Tundus, et mängumaa näitlejad on oma suvise tööga rahul. Vudila ilmselgelt nendega ka.
i
KAIE NÕLVAK
