Kirde piirivalvepiirkonna ülem kolonel Aimar Köss andis ülevaate kindral Kurvitsa eluloost. Mängis piirivalveorkester.
1887. aasta 14. mail sündinud Ants (1936. aastani Hans) Kurvitsal jäid I maailmasõja puhkedes pooleli õpingud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja siitpeale oli noore mehe elu suures osas sõjaväe ja sõdimisega seotud. Tsaariarmeesse astumine tõi kaasa ohvitserikursused Peterburis Vladimiri sõjakoolis ning järjest kõrgemad sõjaväelised auastmed ja ordenid. 1917, kui formeeriti Eesti rahvuslikud väeosad, määrati Kurvits teenima 1. Eesti jalaväepolku. Teenete eest Vabadussõjas pälvis ta I liigi 2. järgu Vabadusristi, rahalise autasu ja talu. Kui 1922. aasta 20. septembril moodustati Eesti Vabariigi Piirivalve Valitsus, määrati piirivalve juhiks alampolkovnik Kurvits, kes töötas sellel ametikohal 1939. aasta lõpuni. 1928. aastal ülendati ta koloneliks, 1932. aastal kindralmajoriks.
Haud teadmata
Kindral Ants Kurvits pole tegelikult Äksi kalmistule maetud. Tema tütarde poolt 1995. aastal siia püstitatud mälestuskivi all puhkavad vaid kindrali vanemad. Kindrali kodutalu Mihkli-Aadu asus tollases Saadjärve vallas, mis praegu Tabivere valla piiridesse jääb. Nii talle kui tema abikaasale Annile sai osaks sama saatus, mis paljudele Eesti Vabariigi teenistuses olnud ja kodumaale lojaalseks jäänud eestlastele. 1941. aasta 14. juuni ööl viidi nad Siberisse. Ants Kurvitsa tappis hullunud vangivalvur Sverdlovski oblasti vangilaagris juba 1943. aastal ja tema hauakohta ei tea keegi. Abikaasa Anni pääses siiski 1954. aastal kodumaale, kuid suri juba kolm aastat hiljem ja on maetud Tallinna.
Kolonel Aimar Köss tõi Ants Kurvitsa eluloost ülevaadet andes välja ka fakti, et kindral väärtustas haridust ja toonitas oma tütardele: kui ka kõik muu kaob, haridust ei saa teilt keegi ära võtta. Kõik kolm tütart ? Heljo, Ate ja Evi ? lõpetasid Tallinna Prantsuse Lütseumi.
Tõepoolest, kõik muu kadus ja kaotas väärtuse. Ei jäänud suvekoduna peetud Mihkli-Aadu talu ega Tallinna-kodu. Pöördeliste aegade saabudes tütred emigreerusid, veendes sama tegema ka vanemaid, kes aga oma elu pärast karta ei osanud.
Väga kaugele ja liiga kauaks
Ei uskunud läinud sajandi neljakümnendatel ilmselt ükski võõrsilepagenu, et ta kodumaast kauaks, tegelikult igaveseks eemale peab jääma. Ometi läks nii.
Äksis tõid sugulaste poolt mälestuskivi jalamile pärja kindral Kurvitsa vanima tütre Heljo tütar Ann ja poeg Peter, kes elavad Ameerika Ühendriikides, ning Rootsis elava noorima tütre Evi abikaasa Endel. Seekord olid pika reisi oma esivanemate kodumaale ette võtnud ka Heljo USAs elavate laste järglased. Eesti keelt räägib kaugetest külalistest aga vaid Evi abikaasa Endel Saarman, kes kodumaaga väga tihedat sidet peab ja Tabivere vallamuuseumigi enam kui korra külastanud on. Vanuselt keskmine tütar Ate, tema lapsed ja lapselapsed elavad Prantsusmaal. Ants Kurvitsa kolmele kõrges eas tütrele on kodumaa külastamiseks juba liiga kaugel.
Mälestussambale asetati pärg ka Eesti Piirivalve ja Kaitseliidu Jõgeva Maleva poolt.
Killuke kodumaad
Et Mihkli-Aadu talu maad Tabivere valla piiresse jäävad ja ait oli seal ainus enam-vähem terve hoone, toodi see viis aastat tagasi vallamuuseumi juhataja Andu Uusi eestvõttel ja sugulaste toetusel muuseumi õuele ja ehitati üles. Kui aida mälestustahvli allagi kaitseliitlaste austusavaldusena lillekorv pandud sai, oli kaugetel külalistel võimalus veidi aidas ja muuseumis ringi vaadata ning omi mõtteid mõelda.
Selgus, et Ants Kurvitsa tütre Heljo tütar Ann on võõrsile sattunud aastase pisitüdrukuna ja seega on tal Eestimaa ja vanaisa taluga päris omad suhted. ?Mul on fotod oma aastasest sünnipäevast, mis peeti Mihkli-Aadul. Ja õnneks on mul üldse väga palju vanu fotosid. Ema võttis kaasa, kõik on alles,? rääkis ta, kuid tunnistas, et eesti keelt ei oska ta praktiliselt üldse. Eestlasest isa suri, kui ta veel laps oli. USAs kooliharidust omandavate lastega ei pidanud aga ema enam vajalikuks eesti keelt rääkida.
Pärast seda lühikest jutuajamist kadus Ann mõneks ajaks kuhugi ära. Hiljem selgus, et ta oli üksinda ühes aidakambris istunud.
KAIE NÕLVAK
