Mälestame ja jäädvustame tulevikule

Eile oli Eestis leinapäev. 14. juunil 1941 küüditas võõrvõim siit üle kümne tuhande inimese Siberisse, kellest enamik ei jõudnud kunagi koju tagasi. Igal aastal meenutatakse Eestimaal seda traagilist juunipäeva, mil meie rahva vastu pandi toime genotsiid. Aga järjest vähem on meie seas veel neid inimesi, kes toonased koledused ise pidid läbi tegema. Aastad viivad inimesi, kuid toimunut ei saa unustada või mälust kustutada.

Maakonnakeskuses Jõgeval kogunevad sellel kurval aastapäeval inimesed ikka kunagise raudteejaama peahoone taga asuvasse parki. Kohta, mis aastaid elas unustuses oma elu ja miski ei viidanud sellele, et just Jõgeva jaamast algas 1941. aastal paljude ümbruskonna valdade inimeste Siberi teekond. Olukord, mis rääma jäetud pargis valitses, oli justkui Siberisse küüditatute solvamine.

Viimased seitse aastat on seda paika korrastanud ning rajanud mahajäetud parki muljetavaldava mälestuskompleksi Jõgevamaa Represseeritute ühing eesotsas Reet ja Ants Aluojaga. Seda on tehtud tasa ja targu, piskute projektirahadega. Viimasel paaril aastal on üritatud mälestuskompleksi lõpuni rajamiseks saada raha Jõgeva valla kaasavast eelarvest, kuid tulutult.

Kunagised represseeritud ja nende järeletulijad on jäänud noorema generatsiooni projektidele alla. Tegelikult oleks mõistlik omavalitsusel toetada seda ettevõtmist tavapärasest eelarvest, sest tegu on ikkagi meie rahva ajaloo jäädvustamisega tulevastele põlvedele ja mälestusmärgi loomisega meie esivanematele. Selline ettevõtmine ei tohiks jääda ainult ühe mittetulundusühingu õlule.         

blog comments powered by Disqus