Eesti Maksumaksjate Liidu juristid Martin Huberg ja Mariliis Kannukene rääkisid kultuurikeskuses toimunud teabepäeval selle aasta algusest kehtima hakanud maksuseaduste muudatustest ning ka kavas olevatest parandustest.
Käibemaksu seaduse muutused võeti Riigikogus vastu mullu detsembris ja need jõustusid 1. jaanuarist. Rahandusministeerium oli seadusemuudatusi poolteist aastat ette valmistanud. Ehkki enamik muudatusi on eelkõige selgitava sisuga, on nende kõrval ka uusi aspekte, millele Martin Huberg tähelepanu pööras.
?Riiulifirmadel? läheb raskemaks
Käibemaksukohuslasena registreerimine muutus raskemaks, sest nüüdsest tuleb maksuameti haldurile esitada vettpidavad tõendid ettevõtlusega tegelemise kohta, seda ka alustavatel ettevõtjatel.
Huberg tõi näite, mille kulgu maksumaksjate liit oli eksperimendi korras üksikasjalikult jälginud. Tõsiste kavatsustega ettevõtja tegi avalduse käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta, mille peale maksuamet soovis temalt kõikvõimalikke lisatõendeid, sealhulgas neid, mida seadustes pole määratletud. Asjaajamine päädis avalduse mitterahuldamisega.
Seadusesäte on suunatud nn varifirmade ja arvevabrikute tekkimise vastu, sellest ka rangus ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel. Riik püüab vabaneda mittetegutsevatest ja fiktiivseid arveid kirjutavatest firmadest. Nende arvetel välja toodud käibemaksu ei peaks ostja tegelikult tagasi saama, sest toodet või teenust reaalselt olemas pole ning sageli pole müüja käibemaksu tasunud. Ka reaalse toote või teenuse müüja käibemaksukohusluse suhtes tekkinud kahtluse korral tuleks ostjal proovida müüja tausta uurida.
Maksuhaldur võib registrist kustutada maksukohuslane, kes ei tegele ettevõtlusega. Esmalt muidugi saadab ta kirjaliku teate ja annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks.
Kui maksuhalduri põhjendamatu tegevus toob ettevõtjale kahju, näiteks takistatakse reaalset äritegevust, on ettevõtjal võimalik riigivastutuse seaduse abil õigus jalule seada.
Käibemaksukohuslus ei kehti enamiku mittetulundusühingute kohta, kelle aastakäive ületab 250 000 krooni. Martin Huberg selgitas, et käibemaks seostub väljaspoole organisatsiooni suunatud äritegevusega. Mittetulundusühingud tegutsevad reeglina oma liikmete huvides ega müü oma toodangut välja.
Ühe negatiivse asjaoluna tõi Huberg välja renoveeritud ehitisi puudutava seadusetäienduse. Nimelt maksustatakse 18 protsendiga renoveeritud ehitise võõrandamist, kui ehitise või selle osa parendamisele on kulunud vähemalt 10 protsenti rohkem raha, kui oli ehitise algne soetusmaksumus. Sellega antakse ettevõtjatele paratamatult ka signaal, et ajaloolise või miljööväärtusega hoone nõuetekohase renoveerimisega ei tasu jännata.
Palju poleemikat tekitanud teatripiletite käibemaksumäär jäeti endiseks. Viis protsenti tuleb käibemaksu tasuda, kui etenduse või kontserdi korraldab riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutus või rahvusooper tingimusel, et riigi, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti.
Seega, kui Eestis esineb näiteks Viini sümfooniaorkester, kelle aastaeelarve ei kannata Eesti kultuurisfääris ringleva rahahulgaga võrdlustki välja, pole seaduse silmis õigust viieprotsendilisele maksumäärale.
Alates 2007. aasta 1. juulist tõuseb füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule või riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär praeguselt viielt protsendilt 18-le.
2007. aastal jõustub 18-protsendiline maksumäär ka meditsiinitehnikale.
Kuni 150-kroonine maksuvaba kingitus
Käivet ei teki ja maksu ei pea maksma, kui ettevõtluse huvides antakse näidisena või reklaami eesmärgil üle kaup, mille maksustatav väärtus ei ületa 150 krooni. Seni oli piirsummaks 50 krooni, hinnad ja elatustase on aga vahepeal jõudsalt tõusnud.
Sama muudatus tehakse peagi ka tulumaksuseadusesse.
Jurist Mariliis Kannukene ütles, et tulumaksuseaduses karmistatakse edaspidi mittetulundusühingute ja sihtasutuste, kellele antavad annetused on maksuvabad, nimekirja koostamise tingimusi. Põhjuseks praegune olukord, kus äriühingud loovad oma töötajatele hüvede andmiseks mittetulundusühinguid, kellele annetades saab maksudest kõrvale hiilida.
Maksumaksjale liidu ettepanekul ilmselt kaob isikliku auto kasutamise hüvitise maksmisel auto omandiõiguse nõue, auto ei tohi vaid kuuluda äriühingule.
Samuti tegi liit ettepaneku, et puudega inimeste sõidukulude hüvitamisel ei piirdutaks ainult liikumispuudega inimestega, sest nendega võrdväärses olukorras on ka vaegnägijad ja paljude teiste puudeliikidega inimesed.
ANDRES LOORAND
