Kütuse väävlisisaldus oli 76 milligrammi kilogrammi kohta, lubatud on aga 50 mg/ kg kohta.
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Liis Plakk selgitas, tõenäoliselt oli tegemist nõndanimetatud ?pestud kütusega?, mis tähendab, et happe abil taheti kütusest erimärgistusaineid eemaldada.
“Kontrollimise hetkel oli mahutis 8012 liitrit nõuetele mittevastavat diislikütust. Alustatud väärteomenetluse käigus püütakse jõuda selgusele kütuse päritolus ja koguses,” ütles Plakk. Ta ütles, et uurimise huvides ei saa maksu- ja tolliamet praegu avalikustada, millise Jõgevamaa tanklaga on tegemist.
Süüdimõistmise korral saab antud teo eest juriidilisele isikule määrata kuni 50 000 krooni ja füüsilisele isikule kuni 18 000 krooni trahvi.
Vooremaale teadaolevalt on praegu tanklas, kus solkkütust avastati, diislikütuse müük peatatud.
“Maksuhaldur rõhutab, et ülikõrge väävlisisaldusega kütus on ohtlik kogu elukeskkonnale. Solkkütus rikub sõidukite mootoreid, samuti saastavad sõiduki mootorist väljuvad heitgaasid oluliselt väliskeskkonda,” ütles Liis Plakk.
Alates juulist on kütuse kvaliteeti kontrollitud kaheteistkümnes Jõgevamaa tanklas, varem on avastatud rikkumisi kahel korral.
Vastavalt Vedelkütuse seadusele kehtestab nõuded diislikütusele majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega. Praegused nõuded on kehtestatud 2003. aastal.
Kõige suurem kogus mittekvaliteetset kütust ? 17 000 liitrit ? on tänavu avastatud Tartumaal. Ka tookord ei vastanud diislikütuse väävlisisaldus normile.
Teisel poolaastal on Lõuna- Eesti tanklatest avastatud üle 53 000 liitri nõuetele mittevastavat kütust, maanteekontrolli käigus on kinni peetud üle 350 000 salasigareti. Suuremad tabatud sigaretikogused on olnud 300 000, 20 000 ja 27 000 tükki.
EVA KLAAS
