Statistikaameti täpsustatud andmetel andis kolmandas kvartalis majanduskasvu suurima tõuke eratarbimine. Tugeva panuse andis ka netoeksport, kuid investeeringud vähenesid esmakordselt pärast neli aastat kestnud kasvutsüklit.
Palgatulu kiire kasvutempo püsib, kuid ettevõtete kasumite süvenev vähenemine teeb analüütikud murelikuks. Sisemajanduse kogutoodangu reaalkasvuks mõõdeti kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,2 protsenti, mis on selle aasta kiireim.
Palgatöötajast tarbijale on praegu Eesti majanduses väga soodsad ajad. Keskmise palga ja hõive positiivsete arengute tõttu on viimasel neljal aastal palgatulu kasvutempo olnud 8 protsenti ja selle aasta kolmandas kvartalis kiirenes see 9 protsendini. Tarbijahindade langus kolmandas kvartalis suurendas palgatulu ostujõudu veel 0,6 protsenti. Vaatamata ärevale geopoliitilisele olukorrale, on tarbijakindlus püsinud siiski kõrgel ning eratarbimise kasv kiirenes kolmandas kvartalis 5 protsendini. Elanike säästumäär võib siiski viimase aasta jooksul suurenenud olla, kuna tarbimiskulutuste kasv on jäänud sissetulekute kasvule veidi alla.
Palgatulu kasv kiirenes kolmandas kvartalis ettevõtlussektoris 10 protsendini, samas kui avaliku halduse tegevusalal aeglustus see 5 protsendini. 9 protsenti kasvas palgatulu hariduses ja tervishoius, kus tegutsevad nii avalikus kui ka eraomandis olevad ettevõtted. Samal ajal olid ettevõtete kasumid 9-protsendises languses, mistõttu suurenes loodud lisandväärtuses veelgi tööjõule kuluva sissetuleku osakaal. Kasumid on vähenenud juba mõnda aega ehituses, veonduses ja laonduses, energeetikas, kaubanduses, tööstuses ning info ja side alal. Samal ajal on palgatulu kasv nendes valdkondades olnud kiire. Kuna madala nominaalse kasvuga väliskeskkond ei luba ilmselt ka järgmisel aastal müügitulu oluliselt suurendada, siis on oodata palgakasvu pidurdumist.
Investeeringute vähenemine oli kolmandas kvartalis laiapõhjaline. Enim panustas sellesse ettevõtlussektor, kus vähenes nii hoonete ja rajatiste ehitamine kui ka transpordivahendite hankimine. Valitsussektori investeeringud on languses juba kaks aastat ning viimased kolm aastat mõõdukalt kasvanud eluasemeinvesteeringud jäid kolmandas kvartalis eelmise aasta tasemele, olles oma mahult kaks korda väiksemad buumiaegsest tasemest. Erasektori tagasihoidlikud investeeringud näitavad ebakindlust tuleviku majanduskasvu väljavaadete osas.
Pärast aasta esimese poole kerget langust pöördus kaupade ja teenuste eksport kolmandas kvartalis kiirele kasvule. Kasvu vedasid eelkõige suurenenud välistellimused elektroonikatööstuses. Teise põhjusena võib välja tuua ka aastataguse madala võrdlusbaasi, kuna möödunud aasta teises pooles pöördus kaupade eksport langusse. Venemaa impordipiirangud mõjutasid piima- ja kalatoodete eksporti, kuid selle mõju koguekspordile oli tagasihoidlik. Investeerimiskaupade sisseveo vähenemise tõttu jäi impordi kasv kolmandas kvartalis tagasihoidlikuks ning seetõttu oli netoekspordi panus majanduskasvu positiivne.
Sarnaselt viimaste aastate praktikale, jätkub Euroopa Liidu riikide majanduskasvu väljavaadete korrigeerimine allapoole. Eesti puhul võimendab väliskeskkonna ootuste nõrgenemist meie põhiliste ekspordipartnerite seotus Venemaaga, mis võib kriisi venides hakata mõjuma üldisele kindlustundele ning sedakaudu investeeringutele. Kardetavasti takistavad Eesti majanduspotentsiaali realiseerumist ka järgneval aastal Euroopa nõrgad kasvuväljavaated.
MADIS ABEN, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik