Majanduskriis ei tohi üle kasvada sotsiaalkriisiks

Elame eriolukorras ning ettearvatavast ja suhteliselt turvalisest elust on nii meil kui ka mujal maailmas päris vähe järele jäänud. Viirus on külvanud hirmu, põhjustanud kannatusi ja surma, toonud muret ja ängi ning pannud tavaelu pausile. Ometi on õhus esimesed lootusekiired.


Erinevalt mitmest teisest riigist on Eestil võitluses pandeemiaga siiani paremini läinud ning tõeks pole osutunud sünged stsenaariumid, mida osa eksperte märtsis aprilli keskpaigaks ennustas. Loodetavasti ei tule tagasilööke ja meil õnnestub viirus lähiajal taganema sundida.
Kriis tõi välja selle, et oleme ootamatuse korral väga haavatavad. Me polnud vajalikku isikukaitsevahendite varu, ametkondade ja ministrite esialgsed ja vahel koguni vastukäivad sõnumid tekitasid alguses segadust. Õnneks on valitsuse kriisikommunikatsioon praegu paremini paigas ja sõnumid selgemad.

Sotsiaalsüsteemi vastupidavus

Südamest tuleb tänada meie arste, õdesid, sotsiaaltöötajaid, omastehooldajaid ja vabatahtlikke ennastsalgava töö eest, mis käib inimeste elu ja tervise nimel. Suur tänu kümnetele tuhandetele inimestele, kes riskivad ja jätkavad oma igapäevast tööd, et ühiskond kriisiajal toimiks. Ja kõigile neile, kes suhtuvad kohusetundlikult piirangutesse, mis aitavad salakavalast haigusest jagu saada.
On selge, et pärast meditsiinikriisi ületamist seisab Eesti silmitsi mitme katsumusega. Uksele koputab majanduskriis, mida väga paljud on juba omal nahal tunda saanud. Kriisi puhkedes pidid tuhanded väikefirmad, ärid ja poed oma ukse sulgema ning väikeettevõtjad tegevuse lõpetama. Märtsi keskel alanud koondamiste, sundpuhkuste ning palgakärbete laine kogub hoogu. Kardetavasti tabab Eestit majanduslangus, mis tuleb rängem eelmisest majandussurutisest.
Proovile pannakse meie sotsiaalsüsteemi vastupidavus, sest kriis toob maksulaekumiste vähenemise, aga samal ajal suureneb inimeste vajadus abi järele. Juba praegu teeb muret plaanilise ravi, uuringute ja operatsioonide lükkumine kaugemasse tulevikku ning eesootavad pikad ravijärjekorrad. Lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste pöördumine varjupaikadesse ei ole suurenenud, aga olukord võib muutuda.
Riigikogu kiitis 15. aprillil heaks 2020. aasta lisaeelarve, mille maht on üle kahe miljardi euro ja mis on suunatud meie majanduse päästmisele. Valitsuses kokku pandud kriisieelarve sisaldab vajalikke algatusi ja toetusi, mis pakuvad ettevõtjatele leevendust. Kahjuks jäid sealt välja meetmed, mis toetaksid ja aitaksid käsunduslepingu või võlaõiguslepingu alusel töötavaid inimesi, kes on juba kriisis valusalt pihta saanud. Eelarvest on vähe kasu ka hätta sattunud väikeettevõtjatel.

Vajalik sotsiaalmeetmete kriisipakett

Selleks, et majanduskriis ei kasvaks üle sügavaks sotsiaalseks kriisiks, töötasid sotsiaaldemokraadid välja sotsiaalmeetmete kriisipaketi, mis keskendub eeskätt lastega perede ja vanemaealiste toimetuleku tagamisele. Esitasime mitu oma ettepanekut ka lisaeelarvesse.
Minu üks hingelähedane teema on väärikas eas inimeste heaolu kindlustamine ja omastehooldus. Nii mõnigi võib arvata, et majanduslikus mõttes kriis eakate põlvkonda ei löö, kuna neid ei ähvarda töö ja sissetuleku kaotus. Peale selle kerkisid aprillis pensionid. Kuid see on vaid esmapilgul nii. Paljud pensionärid elavad koos oma laste ja lastelastega, kellest osa täiendab töötute ridu. Ühises leivas olemine tähendab, et kogu perel tuleb kulutusi koomale tõmmata.
Suure mure on seotud hooldekodudega. Praegu on kasvamas nende inimeste arv, kellele hooldekodu ei ole jõukohane. Lähedaste töökaotuse kõrval mängib oma rolli see, et hooldekodu koha maksumus kerkib kiiremini kui pension. Ajal, kui keskmine pension on 528 eurot, tuleb hooldekodu eest keskmiselt välja käia 1000 eurot kuus.
Nii pakkusime välja muudatusettepaneku, et vähemalt eriolukorras hüvitaks riik hooldekodu koha maksumuse ja pensioni vahe. See aga ei tohiks jääda üksnes kriisiaja meetmeks. Riigikogus on ootel meie fraktsiooni eelnõu, mis kohustab valitsust töötama välja lahendused, et 2021. aastalt piisaks pensionist hooldekodu koha eest tasumisel.
Veel taotlesime seda, et riik maksaks üksi elava pensionäri toetust ühe korra asemel kaks korda aastas ehk lisaks oktoobrile ka mais. Paraku hääletasid koalitsioonisaadikud kõik meie ettepanekud maha. See on kurb ja kahetsusväärne, sest just praegusel raskel ajal tuleks teha koostööd ning kaasata kriisi lahendamisse ka opositsioon, nagu seda on tehtud Soomes.
Me töötame edasi selle nimel, et kõige haavatavamad inimesed saaksid lisatuge. Suure tõenäosusega asub riigikogu peatselt arutama uut lisaeelarvet. Eakate jaoks on väga oluline kindlustunne. Selle andmiseks tuleb jõuda erakondadeülese kokkuleppeni, et majanduskriisis on nende sissetulekud kaitstud ja pensione ei hakata kärpima.

Helmen Kütt,
riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat

blog comments powered by Disqus