Eile Tartus toimunud Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubi kohtumisel olid külalisteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige Alo Ivask ja sama asutuse toetuste keskuste direktor Monica Hankov.
Ettekannetes ja mõttevahetusel oli üheks kesksemaks teemaks nii sise- kui välisturism. Siseturismi valdkonnas pidas Alo Ivask oluliseks suuremate ettevõtete vahelist koostööd. EAS juhid tõid oma esinemistes ka näiteid Jõgevamaa majanduselust.
Alo Ivask andis koosolijatel arvata, milline turist jätab Eestisse kõige rohkem raha ehk kust tulevad kõige rikkamad turistid. Pakuti nii Saksamaad kui ka Venemaad Õige vastus oli Ameerika Ühendriigid ja Kanada, kust saabunud turistidelt laekub 350-400 eurot. Raha siia jätmiselt järgnevad Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Poolast, Hispaaniast ja Soomest saabunud huvireisijad.
Olulisel kohal toit
Veel ütles Ivask, et leedulased ja lätlased jätavad meile keskmiselt „tubli 100 eurot”. „Oleme ka välja selgitanud, miks ühe või teise maa turistid Eestit külastavad. Lätist näiteks tullakse sündmustele ja perepuhkusele. Samuti käivad lätlased siin kalastamas, kuigi see puhkus ei mahu topp kolme. Soomlasi huvitab Eesti toit ja samuti perepuhkus, rootslasi aga linnapuhkus ja heaolu nautimine.
Venemaalt saabujaid huvitab samuti perepuhkus ja meelitab ka kohalik toit. Saksamaa turiste paelub linnapuhkus, kultuuri- ja loodusturism. Asjaolu, et toidul on päris suur osakaal, ajendab meid mõtlema sellele, mida on Eesti ettevõtjatel turistile selles osas pakkuda,” arutles Ivask.
„Põhjust on tähelepanu pöörata ka siseturismile, mille analüüsimine annab juurde päris palju olulist informatsiooni. Siseturismis oli möödunud aastal kohalike inimeste ööbimiste osakaal Eestis 37 protsenti. Leedus on see näitaja aga 54, Soomes 69, Rootsis ja Norras veelgi suurem. Eesti piirkondadest on see arv Jõgevamaal 54 protsenti, mis on kõrgem Eesti keskmisest näitajast. Ööbimiste osakaal on paljuski oluline seetõttu, et sellest sõltub kulutatava raha hulk,” rääkis Ivask.
Monica Hankov märkis, et suur osa turismiga seonduvaid investeeringuid on Jõgevamaale jõudnud Põltsamaa valda Kamarissse rajatava veepargi ja Põltsamaale püstitava Kosmopargi tõttu.
Majandusklubi kohtumisel osalejad huvitusid Kosmopargi väljaehitamise käekäigu vastu. Monica Hankov kinnitas, et protsess edeneb. Mõttevahetusel kõlas mõte, et turismiettevõtjad Eesti maapiirkondadest peaksid õppima paremini müüma meie ainulaadseid väärtusi, värsket õhku ja puhast loodust.
„Turismiettevõtted toimetavad sageli omaette projektidega ja koostöö jääb veel tagasihoidlikuks ning selle nimel on vaja veel kõvasti pingutada. Turistide jaoks võiks olla näiteks ühtne digitaalne infopank, kust nad saavad ülevaate kõikvõimalikest teenustest ja vaatamisäärsustest. EAS-is pöörame praegu tähelepanu digiteemaliste ja transpordialaste lahenduste ühendamisele. Turistil peab olema informatsioon, kus ta selles riigis liikuda saab. Kõik turismiteekonnad peaksid olema kaardistatud. Ehk piltlikult öeldes nii: võtad kätte nutitelefoni, teed ekraanile „kõps”, „kõps”, „kõps”, ja otsustad, kas lähed Peipsimaale, Võrumaale või hoopis Pärnumaale.
Raha eest tulemusi
Turismi juhtimine on tänavu olnud projektide juhtimine, kuid see protsess peaks olema võrgustiku juhtimine,” selgitas Alo Ivask.
Monica Hankov jagas teadolevat ja uut informatsiooni toetuste maksmisest. „Oleme otsustanud, millistele ettevõtetele me fokuseerime oma toetuste tegevused. Näiteks ettevõtluses on meie toetused suuresti suunatud toote arendusele, digitaliseerimisele ja automatiseerimisele. Mõned toetused on mõeldud ka ettevõtete laiendamiseks ja investeeringutele.
Iga antava euro koha soovime teada konkreetseid tulemusi. Starditoetuses väljendub see töökohtades ja töötajatele makstavas töötasus. Kui kaks aastat pärast toetuse rakendumist neid tulemusi ette näidata pole, küsitakse toetus tagasi. Loomulikult ei nõua toetusi kohe tagasi: anname võimalusi, nõustame, räägime läbi,“ ütles EAS toetuste keskuse direktor.
Alo Ivask rääkis veel uuendustest, mille raames on EAS-i välisesindajatel erinevates riikides nüüd ka konkreetsed rahalised eesmärgid.
„Need sihid tulevad nende ettevõtete pealt, keda on õnnestunud aidata lepinguni. Kui ettevõte ütleb, et sai lepingu ja vastavas mahus, saab välisesindaja selle eest tulemuspalka. See muudatus näitab, millistes riikides meie välisesindajad teevad oma tööd tulemuslikult ja kus võib tekkida vajadus nende välja vahetamiseks.”
Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubi ellukutsuja, ettevõtja ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tänas Alo Ivaskit ja Monica Hankovit huvitavate ja mõtlemapanevate ettekannete eest, kinkis neile leivalõikamiselauad ja enda koostatud Kokaraamatu.
„Majandusklubi kokkusaamisele on jätkuvalt oodatud positiivse uudishimuga inimesed, kel huvi avarda silmaringi majandusvaldkonnas,” märkis Kokk.
JAAN LUKAS
