Näiteks tõuseb politseinike keskmine palk 13 460-le. Palgatõusuga alustati oktoobris. Tavalise inspektori või konstaabli palk tõuseb 41,3%, tõustes kuni 11 700-le.
Politseinike keskmine palk tõuseb 13 400-le, päästevaldkonna keskmine praeguselt 8700-lt 10 700-le. Lihttuletõrjuja palk tõuseb 7500-lt 9000-ni. Piirivalveametnike keskmine kasvab 11 800-le. Kõige rohkem tõusevad operatiivtöötajate, veidi vähem keskastme juhtide palgad. Tippjuhtide töötasu jääb praegusele tasemele. Keskmine palgatõus saab sisejulgeoleku valdkonnas olema 30 %.
Vägagi palju kasvavad piirkondade arengule suunatud summad. Eelkõige nõrgematele ja väiksematele omavalitsustele mõeldud tasandusfondi summad ulatuvad 270 miljonini. Tõus tänavusega võrreldes 26%. Tulumaksu osa, mis omavalitsustele eraldatakse, tõuseb 11,9 %-ni. Koos Euroopa rahadega on kasv piirkondade arenguks koguni 167 %. Sellises mahus eelarveid pole kohalikel omavalitsustel varem olnud.
Alates kolmandast lapsest maksame perele praeguse 300 krooni asemel koguni 900 krooni kuus iga järgmise lapse kohta. Senised kohmakad ja segadusi tekitanud kvartalitoetused asenduvad stabiilse igakuise toetusega. Alates kolmandast lapsest just seepärast, et viimastel aastatel sünnib perre kõige rohkem just kolmandaid lapsi, samuti on neis peredes vaesusrisk suurem. Teise lapse toetus tõusis eelmisel aastal. 7000 lapse võrra laieneb ka toetusesaajate ring. Nimelt hakkavad toetust saama ka mittestatsionaarselt õppivad keskhariduse omandajad, samuti ilma põhihariduseta kutsekoolilapsed. Eestkostel ja peres hooldamisel olevate laste toetus tõuseb 900 kroonilt 1500-le. Elluastumistoetust (6000 krooni) hakkavad saama ka peredest lahkuvad ja iseseisvat elu alustavad vanemliku hoolitsuseta noored, varem oli see mõeldud ainult lastekodulastele. Seaduseelnõu on Siiri Oviiri ja minu esitatud aastast 2003, tol korral jäeti see seisma.
Pensionid tõusevad esimesest aprillist 44-aastase tööstaa?iga inimestele 345 krooni võrra ja selleks kulub 18% võrra rohkem raha kui tänavu. Praegu ei ole mõistlik teha uut indeksit või viia pensionitõus seosesse keskmise palga tõusuga, sest oleme suurendanud pensione viimastel aastatel tunduvalt rohkem, kui seda on olnud palgatõus. Ennaktõstmist tuleb lähiaastatel jätkata. On vaja tõsta just baaspensioni, nn. esimest sammast, et sellest võidaksid ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni saajad. Keskerakond on oma valimisplatvormi lisaks aprillikuisele pensionitõusule sisse kirjutanud ka 200-kroonise tõusu juulist. Lisaks kirjutatakse pensionifondi suured rahad sisse ka riigieelarve teistest vahenditest, et korvata seda raha, mis seoses teise kogumispensioni sambaga on sealt ära võetud.
Toimetulekupiir tõuseb 750 kroonilt 900-le, matusetoetus 200 krooni võrra. Töötutoetus tõuseb 400 kroonilt, mis on püsinud sellisena 1999. aastast, 1000 kroonile kuus. Suurenevad ka töötute koolitusrahad, 276 töötule on ettevõtluse alustamiseks ette nähtud 20 000 krooni stardiraha, 1378 tööandjale aga töötu töölerakendamiseks kuueks kuuks 3000-kroonine toetus. Vägagi oluline on see, et töötud, kes on registris arvel, hakkavad järgmisest aastast saama täielikku ravikindlustust. Tänaseni oli neile ette nähtud vaid vältimatu abi.
Õpetajaid ootab ees umbes 18% palgatõus, ühele õpetajale juurde keskmiselt 1100 krooni. Pedagoogid pole viimastel aastatel, kuigi on lubatud ka “heale õpetajale topeltpalka? nii suurt palgatõusu näinud. Haridusvald kasvab 1,4 miljardi võrra. Tasuta koolilõunad on sellest sügisest ka põhikooli lõpetanud kutsekoolide õpilastele. Uudiseks on töövihikute kompensatsiooni kasv 265 kroonilt 750-le. Seadus võeti just vastu. Tuleb ka sõidutoetus (ühiselamutest koju). Kutseharidus on madalseisust juba üle saamas ja selle maine tõusmas. Pärnus jäi sügisel osa soovijaid isegi ukse taha. Hästi läheb Tartu kutseõppekeskusel, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis oli ehituse erialale konkurss. Järgmiseks aastaks saab kutseharidus 1,2 miljardit. Ka selleks aastaks olid suured tõusud. Huvikoolidele läheb 10 ja õpilaskodudele 15 miljonit. Lisaks on koolid järgmisest aastast rikkamad tänu sellele, et nad ei pea enam tasuma 18% abikõlbmatut käibemaksu. (Euroopa rahadele pidi kool 18% juurde maksma).
Üks suurimaid palgatõuse ootab ees kiirabi töötajaid. Lisandub 80 miljonit. Arstide, õdede palgad tõusevad 17%, ent tuleb mainida, et arstide palgad on viimastel aastatel kasvanud ennaktempos. Nelja viimase aastaga koguni 80%. Nüüd tuleb tähelepanu pöörata järjekordade lühendamisse e. raviteenusesse. Kokku saab haigekassa juurde 1,7 miljardit, millele lisandub veel 0,5 miljardit lisaeelarvega. Hambahüvitis tõuseb 150-lt 300-le, hambaproteeside toetus tõuseb 2000 kroonilt 3000-le. Tegin eelarvesse ettepaneku panustada Jõgeva haigla kauaoodatud lifti ehitamisse ja toetada mitmeid teisi tervisekeskusi ka Põltsamaal, Mustvees. Palju tuleb finantse vähktõve, aidsi, südame-veresoonkonnahaiguste jt ennetusprogrammidele. Viljatusravi toetatakse 10 miljoni krooni asemel 30 miljoniga.
Rõõmustada võivad kindlasti laste- ja hooldekodude töötajad ? palgatõus saab olema koguni 25%. Palgatõus jätkub ka aastatel 2008-2010. Hoolekandeasutuste renoveerimiseks ja ehituseks tuleb juurde 123 miljonit krooni. Vägagi populaarseks osutunud puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuseks kavandatakse juurde ligi 50 miljonit. Nägemispuudega inimesed saavad tasuta transpordi, puuetega laste vanematele võimaldatakse 5-päevane tasuta lastehoid, tulevikus laiendame seda teenust 30 päevani. Tegin ministrile ettepaneku toetada ka Siimusti lastekodu. Eelmisel aastal saadi riigilt 2 miljonit, järgmiseks aastaks lisandud renoveerimistööde lõpetamiseks veel 50 tuhat. Aga püüame abistada ka Jõgeva sotsiaalkeskust “Elukaar?, mitmeid rahva- ja seltsimaju ning lasteaedu, Kuremaa Spordikooli, Jõgeva kooli spordimaja, Kasepää staadioni, Puurmanni spordi- ja kultuurikompleksi jt.
Kultuurilegi on seekord rohkem raha leitud. Kõigepealt palgatõusuks 15%, keskmine palk saab olema 9026 krooni. Rahvaraamatukogude teavikute raha suureneb 25%. Kahekordistuvad kinode arenguks mõeldud rahad. Raha saavad juurde laulukoorid kohtadel, samuti noortesport.
Kohalikud teede ehitamise rahad suurenevad 10%-lt 15%-le. Tallinna-Tartu maantee renoveerimiseks läheb lisaeelarvega 224 miljoni. Jõgeva linna bussijaama ehitamise eest olen jätkuvalt muret tundnud ja üritanud ka sinna raha saada.
Marika Tuus,
Riigikogu liige, Keskerakond
