Vooremaale Kursi jahilossis intervjuu andnud Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees, majandusdoktor Andro Roos rõhutas, et maapiirkondades on head võimalused mitmete projektide elluviimiseks just ühistegevusena. Küll aga kritiseeris Andro Roos ettevõtlust pärssivat bürokraatlikku valitsemissüsteemi ja põhjendas, miks ühiskond peab olema üles ehitatud Maslow’ püramiidi järgi.
Kuivõrd on tänane Eesti rahvas ühistuliikumise usku?
See usk on järjest rohkem kasvamas. Eesti Hoiu-laenuühistusse kuulub 12 000 liiget. Tartu Hoiu-laenuühitus on liikmeid üle kolme tuhande, mis on ligi üks neljandik kõikidest liikmetest. Alustatud on suuresti nullist. Kolmteist aastat tagasi oli Tartu Hoiu-laenuühistus kakskümmend viis liiget ja 10 000 krooni algkapitali. Praeguseks on liikmed kokku panustanud 40 miljoni krooni ulatuses. Meie ettevõtte peab end 1902. aastal loodud Tartu Eesti Hoiu- ja Laenuühistu järglaseks.
Milliseid projekte on Tartu Hoiu-laenuühistu käivitanud?
Üks suuremaid on tuulepargi projekt Ida-Virumaal. See asub Purtses Kiviõli lähedal, kuhu on püsti pandud viis suurt tuulikut. Ehitiste võimsus toidab ära ühe praeguse keskmise suuruse ja 10 000 elanikuga Eesti valla.
Elektrimüügist tuleb tagasi raha ja ühistu liikmed saavad dividende. Energia ja tuuleenergia läheb paraku kallimaks. Neile, kes raha sisse pannud, osutub see paraku aga õnneks. See on nende pensionifond.
Kui tugev konkurents on hoiu-laenuühistu pankadele?
Konkurentsi meie poolt ei ole. Pangad ei võtagi ette asju, mida hoiu-laenuühistud teevad. Pangad on ennekõike laenukontorid ja arveldamise kohad. Hoiu-laenuühistutes on aga võimalus paigutada raha tootlikkesse projektidesse. Eesti ühistumetsa all tegutseb näiteks halupuude tööstus.
Vanasti tegutsesid maal liha- ja piimaühistud. Kuidas võimaldab tänane ühistuliikumine maaelu edendada?
Kui võrrelda pangandusega, siis pangad korjavad raha üle Eesti kokku ja laenavad selle välja suuresti Tallinnasse. Hoiu-laenuühistud võtavad aga suurematest linnadest, põhiliselt Tallinnast ja Tartust, seda raha kokku ja investeerivad maapiirkondadesse. Ka tuulepark asub ju Kiviõlis.
Ajame Teiega juttu Põltsamaa vallas Kursi jahilossis, mille eesruumi seinal on üks omapärane maksevahend?
See on ühistu liikmete vaheline maksevahend, millega nad arveldada saavad. Eesmärk on suunata liikmed omavahel kaupasid ja teenuseid tarbima. Ühe veksli saab liige osta kümme protsenti soodsamalt. Näiteks kümne veksliga saab kaasliikmetelt osta teenuseid nagu mujalt kümne euroga. Kaasliige omakorda saab kindlamat ja garanteeritumat käivet.
Kuidas hindate tänast Eesti majanduselu tervikuna?
Ütleme nii, et asjad pole korras. Maksukoormus on üldiselt kõrge. Eesti majandust kägistab aga bürokraatia diktatuur. Olgu riigi või kohalikud ametkonnad, paberimajandus on läinud väga kõrgele tasemele. Väga palju lähtutakse ka ametniku suvast. Kõik see venitab pikemaks ehitamis- ja planeerimisprotsesse.
Näiteks ehitusloa menetlus peaks kestma 30 päeva, kuid venib sageli märksa pikemaks.
- aastal loodi Johann Voldemar Jannseni algatusel Vanemuise Selts. Alates 2011. aastast olete selle juhatuse esimees. Mida teeb selts Eesti kultuuri heaks?
Põhiliselt pühendume laulukoorile, kuid korraldame ka koosolekuid aktuaalsetel teemadel.
Millest sõltub Eesti perede tugevus? Tean, et see teema on teile oluline?
Kui majanduses on lood halvad, on pinged üleval nii ühiskonnas kui ka perekonnas. Siit algab perevägivald, tekivad probleemid inimeste vaimses stabiilsuses.
Kõik saab algus Maslow’ püramiidist (psühholoog Abraham Harold Maslow’ loodud kontseptsioon – toim). Selle püramiidi vundament peaks olema riik, meil pole aga riik mitte kui vundament, vaid maksustaja ja piirangute tekitaja. Tegelikult peaks saama vundamendile toetada püramiidi, mille esimene aste on materiaalsed vajadused, katus peakohal, Eesti tingimustes kindlasti soe tuba. Kui see pole riigi kodanikule tagatud, saavad alguse kõik muud probleemid.
Perekonnas peavad olema normaalsed suhted laste, vanemate ja eri põlvkondade vahel. Sealt algab harmoonilise ühiskonna ehitamine.
Kui sageli on aega külastada ajaloolisi ja kultuuriloolisi hooneid?
Suurepärane, et leidub inimesi, kes kõigi kiuste on ette võtnud selliste asjade korda tegemise. Ma näen selles Eesti rahva tugevust. Üks näide perekonna pühendumisest ja vägeva asja ülesehitamisest on Kursi jahiloss.
JAAN LUKAS
