Majanduslanguse mõju Eesti inimestele ja ettevõtetele võinuks olla vähem valus, kui valitsus poleks otsustanud aktsiiside ja käibemaksu suurendamisega tõsta üldist maksukoormuse taset. Kuidas maksudega edasi minna? Kas tühja riigikassa täitmiseks tuleks neid veelgi tõsta või teha panus hoopis maksumäärade alandamisele? Teema arendamiseks kutsus Vooremaa neljapäevasesse vestlusringi ettevõtja Aivar Koka ja omavalitsusjuhi Jüri Morozovi.
Maksukoormus moodustas eelmisel aastal Eesti sisemajanduse koguproduktist (
Aivar Kokk: Tänu valitsuse kindlale soovile minna üle eurole on Eesti majandus ja inimeste maksevõime põhja kukkunud. Kui arvatakse, et kahe-kolme-nelja aastaga majandus kosub, siis pauk võib olla tegelikult palju suurem, kui täna keegi oskab aimata.
Paneme siia veel juurde ka 1. aprillist suurtarbijatele tõusnud elektrihinna ja maist tõusva gaasihinna. Räägitakse, et saastetasu tuleks ka eratarbijate elektriarvetele uuest aastast juurde panna, mis tõstaks elektri hinda vähemalt kolmandiku võrra. Viimase aastaga on mootorikütuse hinnad suurusjärgus 40 protsenti tõusnud.
Need numbrid on sellised, et ükskõik, kuidas kokku ei hoia, nii eratarbija kui ettevõtja on viidud olukorda, kust välja rabeleda on väga raske.
Jüri Morozov: Nii era- kui avalikus sektoris saab kulusid kokku hoida praegu peamiselt palkade arvelt, sest ülejäänud kulude tase on juba viidud miinimumini. Näiteks teede korrashoiu raha: enamikul valdadel on täna teederaha otsas, aga üheksa kuud on vaja elada, teedelagunemise aeg on ees… Kulubaas on viidud niivõrd väikseks, et tekib küsimus, kuidas on võimalik edasi toimida, kui reservid puuduvad?
Kokk: Riik pani kaks aastat tagasi oma eelarvepoliitikaga mööda ja lasi eelarve väga suureks paisuda. Kui tuli tagurpidikäik teha, siis kelle arvelt seda tehti? Esimesena vähendati omavalitsustel juba vastu võetud aastaeelarvet ja teiseks seati omavalitsustele keeld võtta laenu. See pärssis kohalikku majandust, sest omavalitsused olid väga paljudele ettevõtjatele tellijaks. Majandus löödi hullemasse auku, kui see täna oleks.
Siiski jääb Eesti üldine maksukoormus alla Euroopa Liidu keskmist taset, mis on umbes 40 protsendi piirimail SKPst.
Kokk: Kui me vaatame otseste maksude osakaalu SKPst, siis Eestis on see seitse-kaheksa protsenti, Euroopas kolm-neli protsenti. Makse saaks tõsta, kui meil oleksid kõrgemad palgad. Kui inimene teenib kuus 70 000 krooni ja kui maksukoormus on 40 protsenti, siis kätte jääb ikkagi tunduvalt suurem summa kui praegu Eesti keskmine.
Kui me aga kodustele kommunaalkuludele maksame ära niivõrd suure osa oma pere eelarvest ja samas on lapsed vaja koolitada, siis ei jää enam mitte millegi jaoks raha üle. Meil on praegu sada tuhat inimest maamaksu eest võlgu, 50 000 pangakontot on maksuameti poolt arestitud! See näitab, kuhu me oleme langenud. Väidetavalt on 100 000 inimest Eestist minema kolinud, sama palju on töötuid. Need on majandusest kadunud inimesed.
Morozov: Maksustamist tuleb vaadata tervikpaketina, meie probleem on selles, et kaudsete maksude osakaal on liiga suur ja otseste maksude osatähtsus liiga väike.
Arvate, et maksukoormus üldiselt on Eestis liiga kõrge, sest inimesed ei tule sellega toime. Kuidas olukorda lahendada?</p>
Kokk: Makse tuleb alandada! Elektri ja kütte pealt riigile makstava aktsiisi ja käibemaksu määrasid tuleks kiiresti vähendada. Elektri tootmisest ei pea riik kahel-kolmel aastal kasumit välja võtma. Peame maksud kaheks-kolmeks aastaks viima nii alla kui võimalik, unustama ära gaasi ja elektri aktsiisi. Siis ei kulu inimese rahast eluaseme peale nii palju ära, ta saab minna poodi ja tarbida. Ettevõtja saab tõsta palku ja suunata ettevõtlusse raha, mis praegu läheb maksudeks.
Kui mujal Euroopas on toiduainetel käibemaks viis protsenti, siis meil on see pea kõigel 20. Käibemaksu tõstmine 18 protsendilt 20-le oli õige otsus, ainult piimal, leival ja esmatarbekaupadel peaks see olema viis protsenti.
Morozov: Meie maksubaasi struktuur on vildakas. Me maksustame valest otsast: tegelikult on meil vaja otseseid makse suurendada ja kaudseid seevastu vähendada. Maksusüsteemi tuleb võtta kui tervikut ja vaadata, milline proportsioon on õige.
Maksuküsimus pole ainus, sest meil on läbi viimata üldine riigijuhtimise reform ja lõpetamata pensionireform, mis kokkuvõttes korrastaks süsteemi ja annaks uusi impulsse nii majandusele kui avalikule sektorile.
Kas maksukoormuse vähendamisega pole hiljaks jäädud, sest aktsiiside ja käibemaksu tõstmise valusad otsused on tehtud? Kas nüüd on enam võimalik ja mõistlik tagasikäik sisse lükata?
Kokk: Praegu on veel viimane võimalus midagi teha, sest inimestel on tagavarad läbi. Suve jooksul nad saavad ehk kütte- ja elektrivõlad makstud, kuid uue hinnatõusu vastu ei ole nad enam suutelised midagi tegema.
Morozov: Tegelikult on toiduainete hinnad meil kohati kallimad kui Euroopas.
Kuidas maksude alandamise puhul katta paratamatult riigieelarvesse tekkiv puudujääk?
Kokk: Ühelt poolt väidetakse, et Eesti riik on väga õhuke. Võib-olla ühelt poolt tuleks teda veel õhemaks teha. Ma olen ise viis aastat olnud riigisektoris tööl ja tõestasin ära, et poole väiksema, aga motiveeritud tööjõuga on võimalik rohkem ära teha kui inimestega, kes lihtsalt käisid kaheksast viieni tööl.
Morozov: Tuleb muuta maksustamise proportsioone ja seada sisse uusi, otseseid makse. Eesti on ainuke riik Euroopas, kus kinnisvara pole maksustatud, ainuke riik, kus heaolu pole maksustatud. Miks ei võiks kahe miljoni kroonise auto ostmist luksusmaksuga maksustada?
Eestis maksustatakse ettevõtjatel ainult tulu, mis võetakse välja dividendidena. Kui ettevõtja investeerib oma tulu, siis tal sisuliselt üldse maksu ei tule maksta.
Kokk: Ettevõtjad on suutnud palju investeerida, sest selle pealt ei võta riik tulumaksu. Mina arvan, et see oli sellel ajal väga õige otsus ja Eesti kapital sai areneda. Aga samas väliskapital kasutas selle ka ära.
Morozov: Oleme arutanud, kas Eestis oleks võimalik sisse seada kord, et füüsilise isiku tulumaksu hakkaks inimene ise maksma. Mis siis riigi maksukogumissüsteemiga juhtuks? Kas meie kodanik on nii kohusetundlik ja riigiustav, et ta maksab selle ise ära, mitte läbi ettevõtte, nagu praegu? Siin on selliseid kultuuriküsimusi ka, sest läbi maksusüsteemi haritakse ja kasvatatakse oma riigi kodanikke.
Kokk: Üks on selge: kuskilt tuleb püksirihma koomale tõmmata, täna on maksude tõstmine ainult kriisi süvendamine. Kui oleme sisendite maksud vähendanud, siis kahe-kolme aasta pärast, kui majandus on elavnenud, võime hakata rääkima ükskõik millisest maksust: kinnisvaramaks, automaks…
Meie häda on see, et riigieelarve menetlusel tehakse Riigikogus kaks öölugemist, opositsioon protestib, koalitsioon sõidab teerulliga üle ja otsus võetakse vastu. Aga kui teemad on üleval pool aastat ja aasta, siis oleks väga palju asju võimalik kokku leppida ja inimestele selgeks teha, miks see või teine otsus on oluline.
Maksuteema on Riigikogu valimistel olnud alati otsapidi sees, kuid fragmendina süsteemist. Süsteemset arutelu kogu maksusüsteemi olemuse üle pole olnud.
Kokk: Aasta tagasi jaanuaris ütles peaminister, et ükski maks Eestis ei tõuse, aga tegelikult tõusis maksukoormus neli protsendipunkti. Jaanuaris ütles IRLi esimees Mart Laar, et sel aastal ei luba nad koalitsioonis ühtegi maksu tõsta, kuid siis avati elektriturg ja ettevõtluses tõusis elektri hind kellel 30, kellel 50, kellel 100 protsenti.
See on müüt, et Eestis on ettevõtluse maksukoormus hästi väike. Kui Eesti on 183 riigi hulgas maksukoormuse osas 131. kohal, siis 130 riigis on ettevõtluse maksukoormus tunduvalt parem. Meil blufitakse kõik ideaalseks, samas me oleme olukorras, kus… Aafrikas on kindlasti riike, kus on veel hullem.
Küsis ARVED BREIDAKS
