Esmakordselt toimus novembris kuues Lõuna-Eesti maakonnas Lõuna-Eesti maitsete nädal „Metsast taldrikule”. Ligi 60 toidukohta oli pannud kokku erimenüü, milles kasutati vähemalt ühe komponendina kodumaist metsasaadust ning suuresti koosnes toit kohalikust toorainest. Jõgevamaal osales kolm toitlustuskohta: Avinurme Puiduait, Kohvik Ateljee ja LAUT resto. Maitseid käis nautimas 190 toidusõpra.
Turundusse oli kaasatud raadio, televisioon, ajalehed, vanad head paberpostrid ja flaierid, spetsiaalne veebileht ja sotsiaalmeedia, mis kindlasti aitasid üle-eestilisele infolevikule kaasa. „Seetõttu tuli palju selliseid kliente, kes olid juba põhjaliku kodutöö ära teinud ja endale kindlad kohad välja valinud,” tõdes Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk.
Oli aega tegeleda ja oli aega nautida
„Mitmed kohad ütlesid, et toidunädalal ei osaletud kohese kasumi pärast, vaid seda peeti tulevikku suunatud reklaamiks. Nii oli võimalik saada juurde uusi esmakülastusi ja kindlasti sundis ka ennast rohkem pingutama, et esimene külastus ei jääks viimaseks. Loomulikult sõltus igaühe edu ka sellest, kui palju oma tutvusringkonnas täiendavalt reklaami tehti.”
„Ettevõtted pidasid toidunädalat õnnestunuks, see pakkus menüü väljamõtlemisel elevust, sundis otsima uusi ideid ja mis kõige tähtsam, kõik mõtlesid kaasa,” selgitas Jukk. Seda kinnitas ka Eveli Kaasik Avinurme Puiduaidast: „Üritus läks üle ootuste hästi ja tulime täiesti oma mugavustsoonist välja. Oli aega toiduga valmistamisega tegeleda ja klientidel oli aega seda nautida.”
„Tegime selle nädala raames menüüs tõesti palju teistsugust. Valmistasime uuel meetodil madalal kuumusel küpsetatud liha ja pöörasime ka rohkem tähelepanu serveerimisele, kui tavapärasel päeval,” kinnitas kohvik Ateljee perenaine Diana Lall.
„Ettevalmistused võtsid rohkem aega, kuid hea tulemus viis meid ennast mõttele, et selliseid restoraniõhtuid võiks veel korraldada. Parim kogemus oli teada saada, et oleme võimelised menüüs edasi liikuma ja saame hakkama.”
„Meie toidu vastu oli nii suur huvi, et otsustasime ühe õhtusöögi edasi lükata selleks ajaks, kui suudame tagada kõigi turvalisuse seoses kurja viirusega,” selgitas LAUT resto perenaine Katrin Olesk ja lisas, nii nagu teisedki projektis kaasalöönud Jõgevamaa kohad, et kindlasti oli see väga hea võimalus turismi madalhooaega elavdada. Ka edaspidi plaanitakse samalaadsete üritustega jätkata.
„Kõigil, kes kahtlesid, kas tulevikus kaasa lüüa, soovitan kindlasti, sest see annab endale uusi mõtteid ja arendab,” kinnitas Katrin Olesk.
„Esimene aasta näitas, et suurematest keskustest väljaspool töötasid paremini õhtusöögid kui päevased külastused. Kindlasti tasub sellega järgmisel aastal rohkem tööd teha,” ütles Ülle Jukk. „Kohad ise ütlesid, et kuigi klientide kohustus paljudes kohtades erimenüü ette broneerida tundus esialgu harjumatu, oli see köökidele abiks, et külastusi paremini teenindada ja päeva planeerida.
Kõik on valmis järgmisel aastal uuesti osalema, sest sügisene aeg on just selline, kus inimesed soovivad veel ringi sõita ning miks mitte ühendada seda maitsva toiduga. Teema võib isegi samaks jääda, ehk mõne variatsiooniga, kuid on ka veel teisi võimalusi, kuidas taldrikut täita. Meil on ju järved, kust kala saab, ning aedvili on sügiseks samuti salve kogutud.”
Rohkem põhjust lõunasse tulla
„Tartus oli novembrikuu toidusündmuse mõtet juba mõnda aega arutatud, kuid SA Tartumaa Turismi initsiatiivil võeti ühise laua taha kogu Lõuna-Eesti ja just plaaniga see üritus laiemalt korraldada,” selgitas SA Tartumaa Turismi projektijuht ja turundusspetsialist Annika Ojasaar.
„Kokkuvõtlikult jäime ise üritusega rahule, esimese korra kohta väga hea töö. Palju kiideti muidugi ürituse turundust ja nähtavust. Ettevõtjate tagasisidest tuli välja, et neile see mõte meeldis. Paljud ütlesid ka, et nendeni jõudsid inimesed, kes siin muidu ei käi,” oli ta rahul.
„Suur osa tagasisidet andnud ettevõtjatest ütlesid, et osaleksid kindlasti ka järgmisel aastal. Enamik vastajatest ütles ka, et periood oli valitud heal ajal ja sobivas pikkuses, sest sisse jäi kaks nädalavahetust. Samas toodi ka välja, et võiks lausa olla maitsete kuu ja võib-olla tuua seda isegi varasemaks. Lisaks pakuti välja, et sarnast sündmust võiks teha ka kevadel.”
ULVI TAMM
