Põltsamaa vallas Pajusi mail on huvilistel võimalus juba kaheksandat aastat külastada maisilabürinti, mille autoriks on perekond Sakk. Igal aastal on talu lähedale külvatud maisipõllu sisse loodud rajad, millest moodustub õhust vaadatuna pilt. Tänavuseks on vähk, mida on eelnevate aastatega võrreldes keerulisem läbida ja mille piletitulust osa annetab perekond Sakk vähihaigete inimeste ravi toetuseks.
„Sellel aastal on meil valmis juba kaheksas pilt. Igal aastal tehtud pildid oleme külastajatele vaatamiseks välja pannud. Neid pilte on huvitav vaadata nii esimest korda meie labürinti külastajatel kui ka nendel, kes siin varem käinud,“ rääkis perenaine Kristi Sakk.
„Tänavu jäi maisipõld muldamata, aga saime rajad murutraktoriga natuke siledamaks teha,“ lisas peremees Kaspar Sakk. „Pildi tegime ikka ruudustiku abil nagu alati oleme teinud. Põllule maha märgitud rajad teeme põlvekõrguse maisi sisse trimmeriga. Seekord moodustavad labürindi rajad vähkide pildid. Idee saime tänavuselt Luige laadalt, kus Toivo Tänavsuu kogus annetusi vähihaigetele inimestele ja sellest sündis mõte moodustada vähkide kujutised. Meie annetame igalt ostetud piletilt 20 senti vähihaigete toetuseks. Piletihinda me ei tõstnud,“ jutustas Kristi heategevuslikust poolest.
Igas eas inimesele
Tore talu juures asuvat maisilabürinti sai esmakordselt külastada 25. juulil. Kõige hilisem labürindi avapäev on olnud 8. august. „Külastajaid on igal aastal olnud igast Eestimaa nurgast. Ühed kaugemad, spetsiaalselt siia tulijad sõitsid kohale Narvast. Mullune kõige kaugem seljakotirändurist külaline saabus Katalooniast. Ta eristus teistest selle poolest, et lahkus siit jalgsi ja tõenäoliselt jätkas maantee juures teekonda pöidlaküüdiga.
Üksikkülastajad on pigem erandid, kuid paari inimest olen näinud mitmel aastal üksinda labürinti külastamas. Ilmselt võetakse seda võimalusena omaette olla. Labürinti on külastanud inimesi lastest eakateni välja. Meie maisilabürint ongi mõeldud igas eas lustliku meelega inimestele,“ rääkis Kristi Sakk.
Nelja-viie hektarilisel põllul asuva labürindi läbimisele kulub vähemalt tund. Varem on lühema ajaga hakkama saadud tänu lihtsamale pildile. Esmakordsele külalisele märgitakse labürindis olevad punktid kaardile, kogemusega külalisele mitte. Maisilabürindis on väike puidust sillake, millelt avaneb põllule veidi parem vaade, ent sinna tehtud pilti sillakeselt ei näe. Kristi Sakk sõnas, et umbrohutõrje jäi nende juures asuval põllul hiljaks, millest on põhjustatud kohatine maisitaimede kiratsemine.
„Kui veel vihma tuleb, siis ehk kasvavad taimed natuke pikemaks. Kui külv ja umbrohutõrje varem oleks tehtud, võinuks labürindi varemgi avada.”
Tore talusse sisse sõites püüab saabujate pilku esimesena mänguasjade „kaubamaja”, kust saab osta pererahva kätetööna valminud asju. Näiteks Kaspari tehtud puidust mõõkasid, mis mõistagi eriti poistele meeldivad. Ka tütar Alice on tubli mänguasjade tegija. Uue atraktsioonina on võimalus käia läbi vanasõnadega metsarada. Raja ääres saab lugeda neljateistkümmet erinevat vanasõna, mille juurde loodud vanasõna iseloomustavad kujukesed või esemed.
Hea koht piknikuks
Esimene vanasõna metsa sisenedes kõlab nii: „Kuidas metsa hüüad, nõnda mets vastu kajab. Jõekääru juurde paigutati silt tekstiga: „Kes vette ei hüppa, see ujuma ei õpi.“ Võimalus on võtta rajale kaasa tühjade lünkadega tekst, kus ette antud sõna alusel tuleb ise õige vanasõna kokku seada.
Talu juurde kuuluvas metsatukas on üle kümne erineva tähistatud puuliigi. Esmakordselt saab kõndida erinevate tekstuuridega paljajalarajal. Ühe osa rajast moodustab männikäbidega alus, mis paneb kõndijad kõige valjemini kilkama. Tegevusi jätkub veel erinevate puslede ja muude mängude näol. Taluõuel on võimalus kohata erinevaid loomi ja linde, sealhulgas kitsi, parte, kanasid jne.
Osa külalistest tuleb kohale oma piknikukorviga. Kui kellelgi peaks tekkima soov midagi grillida ja selleks vajalikud vahendid on endal olemas, siis selle eest eraldi tasu ei võeta.
Sünnipäevapidusidki on Tore talus peetud. Nagu tavaks, lõpeb ka seekordne labürindi külastamine septembrikuu viimasel laupäeval labürindiööga, mis on vahva tegevus, kus inimesed üksteist aitavad. See kulmineerub ühise peoga, kus muusikat teeb kohalikest meestest koosnev ansambel Mama.
Pealinna lähistelt Tabasalust olid maisilabürinti külastamas Helen, Hardi, Anni Iiris ja Juss Joosep Ilisson. Pereisa Hardi sõnul olid nad labürindist küll teadlikud, kuid varem polnud veel tõsiselt külastamisele mõelnud. Info hankimisel aitas neid internet. Heleni sõnul on labürindi loojad teinud ära väga suure ja tänuväärse töö. Nii ei olnudki labürindis lihtne orienteeruda, sest alguses eksisid nad ära ja sattusid valele teele. Ka pereisa Hardi sõnul oli see nende jaoks uskumatult vahva kogemus. Anni Iiris ja Juss Joosep ütlesid, et nemad tahaksid sinna koos klassikaaslastega tagasi tulla.
Hardi kinnitusel arvasid nad, et on raja läbimisel professionaalsemad, aga hindasid oma võimeid pisut üle. Ilissonide sõnul on see kogemus nende jaoks väga positiivne ja nad soovitavad maisilabürinti ning kõike muud Tore talus pakutavat ka oma sõpradele-tuttavatele.
TOOMAS REINPÕLD
