Maisilabürint juhib tähelepanu Põltsamaa linna sünnipäevale

Juba viiendat aastat järjest rajas põltsamaalastest noorpere oma Pajusi vallas asuvas maakodus maisilabürindi. Orienteerumisoskuse testimist võimaldab ja põnevust pakub labürint tänavu ehk rohkemgi, sest sajuse ja sooja suve tõttu on mais väga jõudsalt kasvanud ja ulatub pikemakasvuliselgi inimesel üle pea.


Maisilabürindi ja rajaja Sarapiku talu toimeka perenaise Kristi Sakki sõnul alustasid nad selle labürindi rajamisega viis aastat tagasi. Kust idee tuli, seda ta päris täpselt öelda ei oska. Küll teab ta käigupealt nimetada kujutised, mida nad koos abikaasa Kaspariga igal aastal maisilabürinti on teinud. Esimesel aastal oli selleks kujutiseks ilves, teisel aastal Eesti kaart, kolmandal pardipere, neljandal jäljed ning tänavu on saab maisipõllus ülevalt vaadates näha sünnipäevatorti koos aega näitava kellaga.

“Aeg lendab,” paneb sünnipäevatordi kõrval oleva kella tähenduse sõnadesse Kristi Sakk. Möödunud aastal oli tänavu kaheseks saanud pisitütar alles väga väike ja seetõttu nad midagi keerulisemat maisipõldu teha ei saanud ‒ muutis mullu seal orienteerumise lihtsamaks. Tänavu nõuab kuue kontrollpunkti ülesleidmine juba natuke tõsisemat nuputamist.

Külastajate hulk on püsinud stabiilne

Sarapiku talu perenaisel on hea meel, et labürindi külastajate hulk on püsinud enam-vähem stabiilsena. Nii jõuab ta oma külalistega piisavalt suhelda neile vajalikku informatsiooni jagada. Maisilabürindi külastajate hulgas on nii neid, kes sinna esimest korda satuvad kui neidki külalisi, kes on seal juba eelnevatel aastatel käinud.

Aasta tagasi oli labürindis orienteerumas üks Tallinna pere, kes rääkis Sakkidele, et on seal igal aastal orienteerumas käinud. Kristi usub, et küllap tulevad ka tänavu. Üks inimene on olnud alati kohal nii päevasel orienteerumisel kui enne maisi koristamist nn labürindiööl.

Kristi ja Kaspar Sakki sõnul alustasid nad labürindi tegemist juulikuu esimese nädala lõpus ja sellele kulus umbes nädalapäevade jagu aega. Labürindi rajamise päevadesse mahtus ka paaripäevane vihmadest põhjustatud paus. Kui nad varem mõõtsid kujundi loomiseks vajalikud ruudud välja sirkli abil, siis seekord võtsid 9×9 meetri suuruste ruutude moodustamiseks appi üheksa meetri pikkuse nööri. Perenaisele endalegi oli üllatuseks, et nad varem sirkli asemel sobiva pikkusega nööri ei taibanud kasutada.

Uuudistamist nii suurtele kui ka väikestele

Esimesed külalised saabusid maisilabürinti möödunud reedel ning Sarapiku pere võtab seal külalisi vastu septembrikuu lõpuni. Kristi Sakk lausus, et kui tema ise oma pikkust silmas pidades maisi sisse ära kaob, võib sinna julgesti lubada ka labürinti orienteeruma tulnud inimesed. Maisilabürindini viival teerajal tuleb põletada väike ümarpuidust tehtud sillake ning labürinti sissepääsu kohale on paigaldatud puidust värav. Pererahvas lubas, et nad paluvad maisi koristamisega võimalusel septembrikuu lõpuni oodata.

Kaspari sõnul pole nad maisipõllus läbitava orienteerumisraja pikkust ära mõõtnud, ent märkis, et see võib olla üle kahe kilomeetri. Et selline labürint koos sünnipäevatordi ja kellaga maisipõllus tõepoolest olemas on, saab veenduda facebook’i üles pandud aerofotol, mis on tehtud Raivo Laanese drooni abil. Kristi ja Kaspar tõdesid, et nüüd, kus õhus saab lennutada mehitamata maalt juhitavaid droone, on aerofoto saamine lihtsamaks muutunud. Paaril-kolmel esimesel aastal oli aerofoto tegija leidmine oluliselt keerulisem.

Külalisi, kes maisilabürinti ennast proovile panema lähevad, on mitmes vanuses. Kohal on olnud nii vanaemasid lastelastega, noori ja ka keskeas inimesi.

Kaardi järgi kontrollpunktide leidmine tekitab igas inimeses positiivse emotsiooni. Lisaks võimalusele maisipõllul orienteeruda saavad huvilised oma võimeid testida kivilabürindis, mängida pallitrippi, mille loomisel võttis Sakki pere eeskuju trips-traps-trullist. Pallitripis tuleb kahel mängijal maasse kinnitatud postide otsa paigutada väikesi autorehve selliselt, et ühel mängijatest moodustuks diagonaal tema paigutatud neljast rehvist. Mänguvahendina kasutatakse väikeseid vanu kardirehve, millest pooled on punast värvi.

Tõelist osavust, millega pole veel keegi vist lausa mitte kusagil kohe hakkama saanud, nõuab niisuguse jalgrattaga sõitmine, mille juhtrauda ühele poole pöörates pöörab ratas hoopis vastassuunas. Kohapeal saadud kogemus tõestab, et algselt tasuks sellise rattaga sõitmist harjutada jalgadega hoogu tõugates, sest teisiti, ehk kohe sadulasse hüpates midagi välja ei tule!

Mänge ja tegevusi jätkub Sarapiku talu külalistel peale eelnimetatute veelgi. Lapsed saavad maisivannis istuda ja mängida. Kristi sõnul nemad mäletavad veel oma lapsepõlvest, mis tunne on vilja sees olla, aga tänapäeva lapsed seda enam ei tea. Maisivann just niisugust võimalust pakubki. Sarapiku talu aidas saavad huvilised tutvuda Kristi tehtud käsitööga. Ka jänesed on seal olemas, mis kindlasti lastele suuremat huvi pakuvad. Samuti võivad tugevamad kontrollida oma jõuvarusid 32 kilogrammise sangpommiga. Sarapiku talu õunapuud on õuntest sõna otseses mõttes lookas ja neid on seal võimalik oma käega puu otsast võtta ning süüa. Kristi Sakk lausus, et ka nende linnas asuval krundil on õunapuud õunu täis ning nendest puudust ei tule.

Maisilabürinti on võimalik külastada kõigil päevadel. Pere puhkepäevi ei võta ja on sellega arvestanud, et kahe kuu jooksul, mil labürint avatud on, pakuvad nad huvlistele oreinteerumisvõimalust kõigil nädalapäevadel. Nii nagu eelnevatelgi aastatel, lõpeb ka tänavune maisilabürindis orienteerumine septembri lõpus labürindiööga.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus