Kuu esimene pool oli keskmisest kolme-nelja kraadi võrra kõrgema temperatuurire?iimiga, väga päikeseküllane ja sademeteta. Maksimumtemperatuur tõusis varjus 23?25 kraadini. Õhuniiskus langes kuu esimesel poolel keskpäeviti alla 30%. Põllud ja kruusateed tolmasid. Sageli võis näha, kuidas tuul ja tõusvatest õhuvooludest tekkinud keerised tuhkjaks kuivanud mulla pealmist kihti endaga kaasa haarasid. Veidi sügavamal mullas siiski vett veel jätkus ning rullitud põldudel tärkasid külvatud seemned tänu sügavamalt tõusnud niiskusele normaalselt. Suvine soojus pani looduse kiiresti arenema. Kuna ka aprill oli soe, siis puhkesid marjapõõsad ja toomingad õide juba teise dekaadi algul, mis on tavalisest nädal kuni poolteist varem. Looduse enam kui nädalast edumaad kinnitas ka kogunenud efektiivsete üle 5 kraadi summa võrdlus keskmisega.
Mais hakkasid ilmnema mitmed talvekahjustused, mida aprillis veel näha ei olnud. Näiteks vahtrad tänavu peaaegu ei õitsenudki, sest külm oli talvel õiealgmed ära võtnud. Ka mitmete kirsi- ja ploomipuude õied olid kahjustatud, osade sibullillede kasv oli esialgu vaevaline ja õitsemine jäi hiljemaks.
14. maist muutus ilm pilvisemaks ja jahenes järsult. Pärast suvist soojust tundus 10?12-kraadine päevasoe meile väga jahedana. Järgnevatel päevadel tuli paiguti veidi vihma, mille hulka sadas lörtsigi. Need esimesed vihmad olid nii vähesed, et ei suutnud õieti muldagi pinnalt tumedamaks muuta. Öösiti oli selginemisi ja esines öökülmasid. Kõige külmemal ööl 17. mail mõõdeti miinimumtemperatuuriks Jõgeval õhus ?3,7 kraadi, 2 cm kõrgusel mulla kohal ?7,5 kraadi. Ligi kuu aega kestnud kuiva perioodi lõpetasid 19. maist alanud korralikumad sajud ja lehekuu lõpuni sadas Jõgevamaal laekunud andmetel 22?45 mm. Vähem tuli vihma maakonna lääneosas. Keskmiselt sajab meie piirkonnas mais 50 mm ja seega sadas maakonnas lehekuu jooksul paiguti enam kui kaks korda vähem normist. Kogu vabariigi ulatuses oli kõige sajusem Kagu-Eestis ja kõige kuivem Pärnu ümbruses.
Mai viimasel dekaadil sadanud vihmad olid õigeaegsed, sest taliteraviljadel võis juba märgata esimese põuamärgina alumiste lehtede kolletumist. Samuti oli paranenud mullaniiskus oluline suviteraviljade külvidele, sest varasemad külvid alustasid kuu viimasel kümmepäevakul juba võrsumist. Jahe ilm ja piisav veevaru võrsumise perioodil on eelduseks suuremale terasaagile.
Looduse enam kui nädalane edumaa kuu keskpaigas taandus juuni alguseks keskmisele tasemele. Mai lõpuks kogunes taimedele kasulikku (efektiivset üle 5 kraadi) soojust kevadest alates keskmisele lähedaselt. Viljapuuaedade õitseaeg kujunes tänu mai teise poole jahedusele pikaks. Mai lõpus jätkus juba kuu keskpaiku õide puhkenud õunaaedade õitsemine. Kuuvahetusel oli talirukis pealoomist alustamas, suviteraviljad võrsusid, mänd tolmas, sirelid, pihlakad ja hobukastanid õitsesid. Pedja jõel võis näha ujumas emaparti poegadega. Pesast olid lahkumas rästa- ja kuldnokapojad.
Milline on tavaliselt juuni ilm? Jaanikuus jätkub ilma soojenemine ja südasuvi algab (s o keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 15 kraadi) Jõgeval harilikult 18. juunil. Kuu algul lõpevad tavaliselt öökülmad maapinnal. Kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks on jaanikuus mõõdetud 30,9 kraadi (19.06.1968. a) ja kõige madalamaks ?3 kraadi (10.06.1941. a). Jaanikuu keskmine sademete summa on 68 mm, sademete summa on 1922?2005. a. jooksul kõikunud 9?192 mm.
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
