Karjääri- ja perenõustamise alal pikaajalisi kogemusi omav Maire Püss osaleb Tallinnas perelepituse teemalisel koolitusel ning asub vastavat teenust pakkuma Jõgevamaal.
Maire Püss märkis, et perelepitus on protsess, mille käigus aidatakse kokkuleppele jõuda vastasseisu sattunud abikaasadel, elukaaslastel ja teistelgi pereliikmeil (lapsed ja vanemad, õed-vennad), kellel endal on konfliktiolukorrast välja tulemisega raskusi.
“Perelepituse põhimõtteks on vabatahtlik pöördumine nõustaja poole ja mõlemate osapoolte soov kokkuleppele jõuda. Oluline on ka lepitaja isiku sobivus, objektiivsus ja toimingu konfidentsiaalsus. Erapooletuse tagamiseks on kehtestatud kord, et lepitaja ei tegele peredega, kes elavad temaga samas omavalitsuses.”
Maire Püssi sõnul võib perelepituse üheks olulisemaks ja sagedasemaks eesmärgiks olla soov leida parim lahendus lastele, kui vanemad lahku lähevad. “Sel juhul on esmatähtis arvestada laste huvide ja soovidega, nende vajadused on diskussioonides kesksed. Vajaduse ja võimaluse korral püüab lepitaja lastega ka vahetult suhelda
Arvestada tuleb seda, et nõuded lahku minevatele partneritele on kõrgemadki kui koos elavatele. Oludes, mil võivad domineerida viha ja õnnetuolemine, on just väga oluline, et partnerid arukalt käituksid, sest põhieesmärk on laste vajaduste rahuldamine ja emotsionaalses seisundis neid otsuseid teha ei saa.
Perelepituse kasu pole automaatne, vaid sõltub osapoolte motivatsioonist, kõnealuste küsimuste olemusest ning lepitaja oskustest ja kogemustest. Mõnikord võidakse lepituse käigus hakata nägema võimalusi abielu või muid partnerlussuhteid jätkata. Samas oskab lepitaja ära tunda trauma taseme, mille puhul lepitamine pole võimalik ja jätkata saab perenõustaja või terapeut.”
Püss lausus, et perelepitus on tasuline. “Maksta võivad selle eest lepitaja poole pöördunud pereliikmed, nende lähedased, kohalik omavalitsus või muu institutsioon, kes soovib lepitusele kaasa aidata. Tasu lepitajale on madalam juriidilisele nõustajale makstavast tasust või kohtukuludest.”
Maire Püssi ajendas perelepitusega seotud teadmisi ja oskusi omandama huvi hakata tegelema enda jaoks uue valdkonnaga. “Esimeste perede lepitamisega saan tegelda juba õppeprotsessi käigus alates veebruari lõpust. Kui on lepitust soovivad peresid, võivad nad endast julgesti teada anda,” lausus ta.
“Sageli nähakse lepituses uut protsessi. Tegelikult on sellel mitmetes kultuurides pikk ajalugu. Näiteks on lepitamine olnud oluline erimeelsuste lahendamise moodus Vanas Hiinas, Jaapani seadusandluses, juudi kogukondades, aga ka nüüdisaja rahvusvahelistes suhetes,” märkis Püss.
JAAN LUKAS
