Kitsing mõõdab sademeid, ööpäevast miinimum- ja maksimumtemperatuuri, ööpäevast keskmist temperatuuri kord päevas. Samuti paneb ta suuremad ilmastikunähtused nagu rahe, äike, suurem torm või vihmasadu ning saadab andmed iga kümne päeva järel Jõgeva ilmahuvikeskusesse.
Kitsing mäletab, et ilmavaatluspunkte hakkas rajama Karl Põiklik kes oli ka Jõgeva agrometeoroloogiajaama rajamise initsiaatoriks ning esimeseks juhatajaks.
Juhatajana kutsus ta Kitsingu enda juurde ning ütles, et tuleb ilmavaatlus ning andis talle materjalid ning seadmed.
Nõukogude ajal tegi ilmavaatleja tööd väikese tasu eest, kuid viimased kümme aastat teeb ta vaatlusi lihtsalt ühiskondlikus korras ning tasuta. Naise sõnul on ilmavaatlus nii hobi kui ka harjumus.
Kitsingu sõnul peab väga hoolas olema, igal hommikul andmed hoolikalt üles märkima. Ilmavaatluses pole suurt midagi muutunud, paljud seadmed pärinevad sellest ajast, kui ta ilmavaatlusega tegelema hakkas ehk 1964. aastast. Ilmaonnikest, kus seadmeid hoitakse, on omal käel uuendatud ka tänavu ning lagunenud lauajupid ära vahetatud.
Maimu meenutas, et tollal viie-kuue aastased lapsed, kes on nüüd juba täiskasvanud, küsivad ikka, et tädi-Maimu, kas te ikka veel vaatate kraadi.
Maimu Kitsingu sõnul ei saa öelda, et ilm iseenesest neljakümne aasta jooksul oluliselt muutunud oleks, sest torme ja tugevaid vihmasid on olnud ka varasematel aegadel. Viimastest aastatest meenub ilmavaatlejale keeristorm, mis oma ilmavaatleja enda aias nii kakskümmend ka puud maha võttis, nii et terve tema aknaalune oli puid täis. Tema sõnul on omamoodi huvitav, kuidas selline tuulekeeris mööda läheb.
Praegu registreerib Kitsing vaid andmed, kuid varem sai tehtud ka omajagu statistikat. Nii pani ta tabelitesse iga päev tabelisse kirja päevase temperatuuri, samuti joonistas graafikuid paljude aastate keskmistest andmetest.
Kitsing ütleb, et eks ilm kõigub ka ühe maakonna piires üsna palju: kui eelmisel aastal tuli suure sajuga Aidus 65 millimeetrit sademeid, siis Jõgeval hoopis vähem. Kui ta ilmahuvikeskusesse Hele-Mare Raudsepale helistas, selguski, et vihmahoog oli tulnud kitsa ribana Lõuna-Eestist ning kui Sadukülas ja Puurmanis tuli rohkelt sademeid, siis Põltsamaal juba tunduvalt vähem. Samas on ka vastupidi olnud: suur vihmasadu Jõgeval ei ole alati Aidu-kanti jõudnud.
EVA KLAAS
