Kirjaoskamatus likvideeriti Eestis üldjoontes juba mitu sajandit tagasi. Samas on meie hulgas praegugi neid, kellel vajakajäämisi funktsionaalses kirjaoskuses ehk kes küll loevad, ent loetust kuigi hästi aru ei saa. Selle eest, et ka arvutiajastul inimestel lugemisoskus ja -huvi säiliksid, seisab teiste hulgas hea Eesti Lugemisühing, mille eesotsas on praegu Jõgevamaalt pärit kasvatusteadlane Maili Vesiko-Liinev
Lugemine on nii igapäevane ja loomulik asi. Milleks siis veel lugemisühing?
MTÜ Eesti Lugemisühing koondab inimesi, kes huvituvad kirjaoskuse arengust Eestis. Meie ühingus on näiteks õpetajaid, üliõpilasi, raamatukogutöötajaid, õppejõude, lapsevanemaid, ajakirjanikke jt.
Eesti Lugemisühingu üks eesmärke on lastes lugemishuvi äratamine. Selle eesmärgi poole püüdleme õpetajate ja lapsevanemate koolitamise kaudu. Korraldame ka konverentse ja seminare, mis suunatud õpetajatele ja teistele lugemisega tegelevatele inimestele. Ühingu düsleksia osakond uurib ja toetab erilist ja suuremate vajadustega lugejat. Meie liikmed saavad osaleda ka kaks korda aastas parima lasteraamatu valimisel.
Eesti Lugemisühing suhtleb aktiivselt maailma teiste lugemisühingutega ja tänu sellele on meie liikmed saanud külastada erinevaid konverentse ja seminare maailma eri paigus.
Eesti Lugemisühingu tegemistega saab tutvuda võrguküljel www.lugemisyhing.ee ja meid leiab ka Facebook’ist.
Kuidas Teist kujunes n-ö lugemise eestkõneleja? Kas sellel on midagi pistmist sellega, et olete pärit Võtikverest, mis juba kümmekond aastat raamatuküla nime kannab?
Olen väga uhke, et minu juured on raamatukülas Võtikveres! Minu peres on alati raamatuid loetud ja tänu sellele on ka minu elus olnud lugemine olulisel kohal.
Kirjutasin oma bakalaureusetöös õpiraskuste preventsioonist ja sain teada, et lugemisraskused on kõige tihedamini esinevad õpiraskused. Tänu oma tollase õppejõu ning tänase kolleegi ja sõbra Meeli Pandise kutsele hakkasin juhtima Eesti Lugemisühingu projekti „Lugemispesa“. Oma magistritöö kirjutasin juba motiveerivast lugemiskeskkonnast ja lugemispesadest Eestis. Olen töötanud ka eripedagoogi ja õpetajana. Nüüd olen juba neljandat aastat Eesti Lugemisühingu juhatuse esinaine.
Kogu minu eelnev kogemus on andnud mulle soovi ja julguse võidelda selle eest, et meie lasteaedades ja koolides oleksid teadlikud ja õnnelikud õpetajad, kes saavad laste lugemishuvi tekitada ja tõsta.
Kas „Lugemispesa“ projekt toimib ka praegu?
„Lugemispesa“ projekt toimib ja on väga edukas. Kaks Eesti Lugemisühingu projekti „Lugemispesa“ ja „Lugeda on mõnus“ on pälvinud koguni Euroopa parima lugemisprojekti auhinna. „Lugemispesa“ projekti raames on koolitatud juba üle 2000 õpetaja üle Eesti. Projekti „geniaalsus“ seisneb selles, et koolitatakse lugemispesa mentoreid üle Eesti, kes omakord teevad koolitusi oma kodukandis. Lugemispesa mentorid on tõelised entusiastid ja teevad oma tööd südamega.
<p />
Ka Jõgevamaal on lugemispesa mentoreid ja lugemispesasid ning nende kontaktid leiab lugemisühingu kodulehelt. Et olen pärit Jõgevamaalt, siis rõõmustangi eriti, kui saan tagasisidet siinsetelt õpetajatelt, kes on loonud lugemispesa või osalenud lugemisühingu tegemistes. Näiteks võin tuua Torma lasteaia Linnutaja, kus olen ise lapsena käinud ja kus nüüd ka lugemispesad on.
Eesti Lugemisühing on käivitanud veel projekti „Lugemine loeb“, mille raames põhikooli lapsed loevad raamatuid ja arutavad nende üle internetis, ning üle-eestilise võistluse „Kool, kus lugemine loeb“, mille käigus koolid tutvustavad oma positiivset kogemust lugemise edendamise vallas. Välja on antud ka kolm kogumikku lugemismänge.
Jätkuvalt on kõik huvilised oodatud liituma nii meie ühinguga kui ka erinevate projektidega!
Millal on õige aeg last raamatu ja lugemise juurde meelitama hakata ja kuidas seda kõige paremini teha?
Usun, et lapses peab arendama seda valdkonda, mis on „küpseks“ saanud. Kui laps hakkab tundma huvi tähtede vastu (märkab neid klotsidel, raamatutes, poesiltidel jne), siis on hea aeg hakata mängima erinevaid lugemismänge. Üks paremaid lugemismänge tähtede õppimiseks on kivikestest ja pulgakestest tähtede ladumine. Minu sõnum on, et väikelapsele ei peaks tähti eraldi õpetama, vaid ta peaks need saama selgeks oma mängukeskkonnast. Väga oluline on luua lapsele lugemishuvi soodustav keskkond. Selleks on parim viis luua koju, lasteaeda või kooli lugemispesa. See on mõnus koht, kus lisaks huvitavatele raamatutele on ka midagi pehmet: padi, vaip, tugitool või diivan. Raamatud peaksid olema lapsele kättesaadavas kohas, mitte tema vaatepiirist kõrgemal või üldse kappi peidetud. Lisaks raamatutele võiks lugemispesas olla mänge, meisterdamisevahendeid ise raamatute tegemiseks ja loovmängu vahendeid (nukud, lavastusmängud, kostüümid jne).
Pean väga oluliseks, et last ei treenitaks lugema, vaid seda õpitaks läbi mängu. Kui laps tunneb survet ja hakkab lugema vastumeelselt, siis võib juhtuda, et ta küll loeb, aga ei mõista loetut ja tal kujuneb koolis hoopis õpiraskus. Treenimise tagajärjel võib laps kaotada soovi kunagi üldse vabatahtlikult raamatut lugeda.
Kui lapsevanem vajab lapse lugema õpetamiseks abimaterjali, siis kust ta seda leida võiks?
Ma usun, et iga lapsevanem tunneb oma last kõige paremini ning teab, mis on see, mis just tema last raamatu juurde meelitab. Ma ei arva, et lapsevanem peaks otsima spetsiaalseid abimaterjale, et aidata oma lapsel lugema õppida. Parim on teha koos lapsega midagi toredat, käia raamatukogus ja raamatupoes, kus laps saab ise raamatuid valida. Kui laps huvitub väga arvutist, siis saab otsida internetist materjale erinevate raamatute kohta, vaadata enne filmi ja siis lugeda raamatut.
Kindlasti võiks olla igas kodus reegel, et õhtul enne uinumist loetakse raamatuid. See on emotsionaalselt rahustav ja lugemishuvi tõstev tegevus. Ette võiks lugeda ka siis, kui laps juba ise lugeda oskab. Võimalusel soovitan osta koolieelikule raamatupoest lugemismängude komplekti, millesse kuulub palju huvitavaid laua- ja kaardimänge, mis arendavad lugemisoskust. Lisaks raamatutele leiab poodidest ka tähekaarte, sõnamänge ja muud kirjaoskust arendavat. Kõige olulisem on, et last ei pandaks nende taha õppima, vaid et ta saaks koos täiskasvanuga neid mängida. Lapse põhitegevus on mäng ja läbi selle areneb ta kõige paremini.
Kas lugema õpetamine on lasteaia/kooli või kodu ülesanne?
Lastaias ja koolis õpib laps alguses läbi mängu tähti ja hiljem harjutab lugemist. Mina arvan, et kodus ei ole vaja last eraldi lugema õpetada. Küll võiks vanemad teha kõik selleks, et lapsel oleks olemas lugemishuvi! Selleks peaks kodus oleks lasteraamatuid, mis last huvitavad ja mis on lapsele kättesaadavad. Kindlasti võiks lapsevanemad koos lapsega raamatuid vaadata ja ette lugeda. Selle juures võiks vältida lapse pidevat küsitlemist stiilis: „Mis see on?“, „Kes see on?“. Selle asemel võiks lapsevanem ise jutustada, mida ta pildil näeb, ja küsida lapselt, mida tema sellest arvab. Sel juhul muutub raamat lapse jaoks loovaks mänguvahendiks, mitte akadeemiliseks küsimuste-vastuste objektiks.
Kuidas hoida teismelisi raamatute juures?
Lapse lugemishuvi saab alguse juba väga varases eas: raamat peaks olema üks lapse esimesi mänguasju. Teismeliseeaks on tavaliselt juba kujunenud välja suhe raamatuga. Ent ka teismelist saab veel raamatu juurde meelitada põnevate tegevuste kaudu, nagu eakaaslastega raamatust rääkimine, raamatu põhjal tehtud filmide vaatamine jne. Kõige parem on küsida teismeliselt endalt, millised on tema huvid ja austada tema enda valikuid.
Kas lastes lugemisharjumuse tekitamiseks peab kodus palju raamatuid olema või piisab raamatukogudes olevatest?
Tähelepanu võiks pöörata sellele, kus raamatud kodus asuvad ja kas need on lapsele kättesaadavad. Kui raamatud on kapi kõrgemal riiulil või kinnises kapis, siis ei ole lapse jaoks vahet, kas need on kodus või mitte. Sama kehtib ka lasteasutuste kohta: siiani on paljudes lasteaedades ja koolides raamatud laste eest ära pandud hirmus, et nad need ära lõhuvad.
Kindlasti võiksid pere ja õpetajad käia koos lastega raamatukogus. Mida varem raamatukogus käimine harjumuseks saab, seda parem. Ka raamatukogutöötajad saavad luua raamatukogus sellise õhkkonna, et laps tahaks sinna tagasi minna. „Lugemispesa“ projekti raames on koolitatud ka raamatukogutöötajaid, kes olid lugemispesa ideest väga vaimustatud.
Kuidas suhtute e-raamatutesse?
Ma usun, et ei nendes ei ole midagi halba. Ühe uuringu väitel selgus, et kui teosest ilmus e-raamat, siis tõusis ka paberkandjal raamatu läbimüük. Kunagi arvati, et televiisori tulekuga kaob raadio, aga seda pole juhtunud. Usun, et ka raamatud jäävad.
Mida võidab inimene sellest, et ta loeb?
Kahtlemata on lugemine väga vajalik oskus: loeme iga päev (arvutist lugeminegi nõuab head lugemisoskust!) ja peame loetut ka mõistma. Samas võib lugemine olla elukestev naudingut pakkuv hobi. Lapse jaoks avardab lugemine silmaringi, sõnavara, kõneoskust ja loovust. Minu jaoks olid raamatud lapsepõlves lahutamatud kaaslased. Kes on kogenud raamatute võlumaailma, teab, et see on imeline. Olen väga tänulik, et sain lapsepõlves palju lugeda. Samas pean ütlema, et lugemine võib olla ka samamoodi põgenemine reaalsusest, seega on hea kõik, mida tehakse mõõdukalt.
Pean tunnistama, et viimastel aastatel jõuan lugeda väga vähe, aga seda erilisem see tegevus on! Lugemine on hetkel minu jaoks komm, mida ihaldan.
Kas kooli ajal Teil kohustusliku kirjandusega lugemisisu ära ei rikutud?
Mul on olnud rõõm õppida kolm aastat Jõgeva Gümnaasiumis, kus minu kirjanduse õpetajaks oli Lianne Saage. Ma väärtustan väga tema tehtud tööd: ta lasi olla õpilastel loov, valida raamatuid, mida lugeda, ja väljendada vabalt oma arvamust. Tema juhitud kooliteater andis mulle julguse esineda, tänu millele ma saan hetkel teha koolitaja tööd. Jõgeva Gümnaasiumist on jäänud meelde veel Taisto Liivandi ja Maret Oja, kes on siiani minu jaoks Õpetajad suure algustähega.
Olete kahe väikese lapse ema. Kas kavatsete nad lugema õpetada nii, nagu Teid omal ajal õpetati, või kuidagi teisiti? Kas nemad ka Teile juba midagi õpetanud on?
Olen kasvatusteadlane ja loomulikult on minu lapsed „katsejänesed“. Proovin nende peal oma põhimõtteid, mida olen uurinud teoorias ja millesse usun. Näiteks ei õpeta ma põhimõtteliselt oma lastele tähti ega lugemist. Tahan, et neil tekiks endal huvi, et siis läbi mängude jõuda lugemiseni. Olen loonud koju lugemispesa ja meil on palju lasteraamatuid, mis on riiulil väljas. Praegu tundub küll, et praktika kinnitab mu teooriat: lapsed on suured raamatusõbrad ja vanemal lapsel on tekkinud ka huvi tähtede vastu.
Minu lapsed on minu suurimad õpetajad ja ma õpin neilt iga päev, kuidas olla parem ema, inimene ja koolitaja. Olen õppinud, et lapsi ei tasu üle arendada: osta kalleid mänguasju, panna neid liiga paljudesse huviringidesse ja eelkooli. Lapsed vajavad vanemaid, kes üksteist armastavad, ja keskkonda, kus rahulikult kasvada.
Lugemisaasta lõpuni on jäänud veel kolm kuud. Selle aasta algatajate seas oli ka Eesti Lugemisühing. Kuidas olete rahul lugemisaasta seniste tulemustega?
Eesti Lugemisühingul on väga vedanud, et on lugemisaasta! Saame jätkata oma tavapärast tööd, aga saame sellele rohkem tähelepanu. Lugemisaasta tuletab inimestele meelde, et lugemine on tore ja hea. Eestlane teab seda ja väärtustab oma hinges lugemist. Võib-olla peaks nüüd mõtlema, kuidas leida rohkem aega, et tõesti ka jõuaks lugeda. Ma väga loodan, et tuleb veel lugemisaastaid, raamatuaastaid ja kirjandusaastaid. Ühel kevadel võiks teha aga talgud „Loeme ära!“, mille raames saaksid kõik inimesed raamatuid lugeda!
Mida tuleb lugemisühingusse astumiseks teha ja mida inimene sinna astumisest võidab?
Ootame endaga liituma kõiki, kes soovivad anda oma panuse kirjaoskuse arengusse Eestis. Selleks tuleb saata oma soov aadressil maili@tlu.ee ja täita saadud ankeet. Liikmemaks on 50 krooni aastas ning omalt poolt pakume kirjaoskust puudutavat infot Eestist ja välismaalt. Meie liikmed saavad osaleda üritustel soodsama hinnaga ja pakume ka tasuta motivatsiooniüritusi. Minu eesmärk juhatuse esinaisena on tunnustada inimesi tehtud töö eest, et nende silmad säraksid ja nad jaksaksid edasi tegutseda.
Maili Vesiko-Liinev
i
Sündinud 11. märtsil 1980
i
Abielus, 3,5 aastase Lennarti ja aastase Mirjami ema
i
Lõpetanud Torma Põhikooli, Jõgeva Gümnaasiumi, Tallinna Pedagoogilise Seminari (sotsiaalpedagoogika erialal), Tallinna Pedagoogikaülikooli (eripedagoog-nõustaja ja rakenduspsühholoogia erialal). Magistriõppe läbinud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste teaduskonnas.
i
Töötanud Tallinna Männikäbi lasteaias, Tallinna Hea Alguse Koolituskeskuses, olnud Eesti Lugemisühingu projekti “Lugemispesa” projektijuht, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži lektor, kutseaasta raames nooremõpetajate tugigrupi juht ja mentorkoolituse lektor.
i
Praegu Tallinna Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse akadeemiline nõustaja (lapsehoolduspuhkusel) ja MTÜ Eesti Lugemisühing juhatuse esinaine.
i
RIINA MÄGI
