Pärast arutleti ühises vestlusringis, kuidas möödus viimane üldtantsupidu, räägiti järgmisel aastal Tartus toimuvast Soome-Eesti ühistantsupeost ning rahvatantsu olevikust ja tulevikust.
Maie Orav on juhendanud Rakveres rahvatantsurühmi juba 1968. aastast. Praegu tantsib “Tarvanpää” tantsuansamblis kaheksa rahvatantsurühma ? alates mudilastest ja lõpetades täiskasvanutega. Kuus rühma kaheksast osalesid tänavu ka üldtantsupeol ning kahel rühmal jäi seal käimata seetõttu, et tantsijad olid selleks veel liiga väikesed.
Tantsu õpetanud üle 40 aasta
Tantsu õpetamisega on Maie Orav tegelenud juba ajast, kui ta lõpetas 1958. aastal praeguse Viljandi Kultuuriakadeemia eelkäija Tallinna Kultuurhariduskooli, esialgu suunati ta tööle Väike-Maarjasse.
“Oma esimese rahvakunstiõhtu sisustasin juba 18-aastaselt,” meenutas praegugi väga heas vormis olev naine, kes tantsimist on armastanud juba lapsest peale.
Nii täiskasvanute kui lastega tegelev tantsuõpetaja ütles, et täiskasvanud on muidugi kohusetundlikumad ja hoolsamad ja nendega on lihtsam tööd teha, kuid lastega on rõõm tegelda, sest nad on väga vahetud. Orav ütles, et sellises väikeses linnas nagu Rakvere on väga oluline kasvatada uusi tantsijaid ning tavaliselt on nii, et kui lapsepõlves tantsuga alustada, siis tantsivad need inimesed ka vanemaks saades edasi.
Orava sõnul on rahvatants tegelikult vana seltskonnatants, mis ühendab erinevaid põlvkondi. “Tantsimine annab väga palju häid emotsioone, samuti on see distsiplineeriv,” on rohkem kui kolmekümneaastase tantsuõpetaja kogemusega Orav veendunud. “On oluline, et kanname edasi esivanemate kultuuri ja teame, mis oli enne meid, seepärast on olulised ka folkloorifestivalid.”
Tantsu õppimine on Maie Orava sõnul väga oluline ka seetõttu, et tantsimine treenib keha väga mitmekülgselt, samuti maandab see stressi.
“Mõned noored on isegi öelnud, et tänu tantsimisele on nad lõpetanud gümnaasiumi, sest see on ainus, mis kodunt välja toob ja aktiivsena aitab hoida,” sõnas Maie Orav.
Maie Orav on ise loonud palju tantse, millest on koostatud koguni kaks raamatut. Samuti on ta olnud mitmete üldlaulupidude lavastaja, assistent, tantsupeo üldjuht. samuti oli ta aastal 2000 Eesti-Soome tantsupeo Eesti-poolne kunstiline juht.
Naised on väga kohusetundlikud
Maie Orava sõnul on Jõgevahe Pere tantsijad väga tublid ning Jõgeval on rahvatantsul tugev aluspõhi. Jõgeval viibis Orav kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri kutsel, kellega tal oma sõnul on alati hea koostöö olnud. “Naistega on üldse natuke lihtsam, nad on väga kohusetundlikud,” märkis pikaajaline tantsuõpetaja.
Kultuurikeskusse sattunu võis aga pühapäeval näha ka palju erinevates rahvariietes inimesi ? kohal oli Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist koos fotograafiga, et koguda materjali oma raamatu “Lõuna-Eesti rahvariided” jaoks. Rahvariideid tutvustav raamat peaks trükivalgust nägema järgmise aasta esimesel poolel.
“Muuseumis olevaid eksponaate ei tohi inimestele selga panna ja neid sellisel kombel pildistada, näitliku materjali on aga väga vaja,” põhjendas Piiri oma külaskäiku.
Muuseumitöötaja ütles, et Jõgeva valiti ühena pildistamiskohtadest välja seetõttu, et Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsil on Jõgevahe Pere folklooriseltsiga väga pikaajalised sidemed. “Oluline on ka, kuidas rahvariie tänapäeval seljas välja näeb, 19. sajandi rahvariiete näitamine 21. sajandil on omaette oskus,” lisas Reet Piiri. Tantsijad teavad üsna hästi, kuidas neid õigesti selga panna ja kanda, seepärast eelistati neid modellidena.
Jõgevale olid tulnud modellidena appi ka Laiuse nais- ja lasterühma tantsijad, samuti segatantsurühma “Kaaratsim” ja Põltsamaa tantsijad. Kokku andis oma panuse raamatu ilmumisse 23 inimest. Huvitavaid pilte said raamatu koostajad endise Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa erinevate paikkondade rahvariietest, samuti oli välja pakkuda ka mitu rahvariidekomplekti saartelt, esindatud olid Kadrina piirkonna rahvarõivad. Torma piirkonna rahvarõivad olid esindatud koguni nelja erineva komplektiga.
Teksti materjali leiab Reet Piiri muuseumi arhiividest, nii palju kui võimalik püüab ta eraldi tutvustada iga kihelkonna rahvarõivaid.
EVA KLAAS
