Mais oli nii soojust kui jahedust. Kuu alguses olid ilmad päikesepaistelised ja kuivad. Päeval oli sooja ligi 20 kraadi ja esimese kümmepäevaku kõige soojemal päeval, 4. mail tõusis maksimumtemperatuur maakonnas 22…24 kraadini.
Neljal esimesel ööl esinesid õhus miinuskraadid ja maapinna lähedases õhukihis mulla kohal oli Jõgeval 5…7 kraadi külma. Pärast lume minekut, s.o 6. aprillist alates polnud vihma peaaegu tulnud.
Sajuta jäid ka mai esimesed päevad. Relatiivne õhuniiskus langes päeval alla 30 protsendi, üksikutel päevadel isegi alla 20 protsendi. Tugev tuul keerutas põldudelt mulda üles, looduses valitses suur tuleoht. Rohu kasv oli külmade ööde ning kuivuse tõttu aeglane. Suur osa puudest ja põõsastest läksid lehte tänavu tavalisest mõned päevad varem, eelmisest aastast aga ligi nädal aega hiljem.
Ööbik tõi öösooja lühikeseks ajaks
Pilvisemaks muutus ilm 5. maist alates. Mõneks ajaks lakkasid ka öökülmad. Koos öösoojaga saabusid ööbikud ja toomingasalud rõkkasid nende laulust. Aeg-ajalt sadas vähest vihma, kuid see aurus kiiresti. Tugevamaid vihmahooge esines koos äikese ja rahega 11. mail.
Pärast äikest läks ilm jahedamaks ja algasid taas öökülmad. Õhus külma polnud, kuid maapinna lähedal registreeriti miinuskraade. Varahommikuti päikesetõusu eel oli rohi hallast valge. Kõige tugevam oli öökülm 16. mail, kui registreeriti külma nii õhus kui maapinna lähedal. Maakonnas langes siis õhutemperatuur -1…-3 kraadini ja Jõgeval oli 2 cm kõrgusel mulla kohal külma 6, taimede kohal 8 kraadi. Kuu keskpaiku oli ka päeval soojust napilt. Mõnel päeval ei tõusnud temperatuuri maksimumnäit 12 kraadinigi, kusjuures külmatunnet suurendas tugev tuul.
Ilm soojenes kuu teisel poolel
Kuu teisel poolel hakkas ilm vähehaaval soojenema. Aiapidajad ja põllumehed ootasid pikisilmi vihma. 19. maist läkski sajule ja vihmasem ilm püsis nädal aega. Esines äikest ja rahehooge. Kohati olid sajud tugevad ning kastsid põllud ja peenramaad korralikult ära, kohati oli aga vihma napivõitu.
Jõgeva linna idaserval ilmajaamas sadas 19…24. maini 18 mm. See sademete hulk niisutas mulla ligikaudu kümne sentimeetri sügavuseni, kuid intensiivse aurumise tõttu vajasid peenrad juba mõne päeva pärast uuesti kastmist. 27…28. mail liikusid vihmapilved uuesti üle Eesti, kuid meie maakonda need olulist sadu ei toonud.
Kuu lõpp tõi tõelise suvetunde
Lehekuu viimane nädal oli südasuviselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis valdavalt 13 kraadist kõrgemal. Kahel päeval tõusis maksimumtemperatuur õhus üle 25 kraadi. Kõige soojem oli kuu viimasel päeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis Jõgeval varjus 28 kraadini.
Kuna õhk oli kuiv, siis jahtus see öösel kiiresti ja 30. mail esines kohati maapinna lähedal öökülma. EMHI andmetel mõõdeti Jõgeval 2 cm kõrgusel mulla kohal –0,6 ja Tiirikojal (Mustvees) –1,6 kraadi. Mai viimastel päevadel hakkas talirukis pead looma, suviteraviljad võrsusid. Õhus lendles remmelga seemneebemeid, õunapuud jätkasid õitsemist. Efektiivse üle 5 kraadi soojuse kogunemise järgi oli looduse areng kuu lõpu seisuga tavapärasest poole nädala võrra ees.
Kogu maikuu keskmine õhutemperatuur kujunes Jõgeval 1922…2008. a keskmisest kraadi võrra kõrgemaks ja vihma hulk poole vähemaks. Päikest paistis kuu jooksul 291 tundi, mis moodustab 108 protsenti tavapärasest kogusest.
Öökülma võib tulla juuliski
Milline on olnud juunikuu ilm Jõgeval viimase 87 aasta andmetel? Jaanikuu on tavaliselt suviselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb juba kuu esimestel päevadel üle 13 kraadi. Maksimaalseks õhutemperatuuriks on mõõdetud 1968. a juunis 30,9 kraadi, kusjuures üle 30 kraadi on tõusnud temperatuur 9 suvel, viimati 2006. aastal.
Harilikult juunis õhus enam öökülmi ei esine ja maapinna lähedal lõpevad need esimeste päevadega. Samas pole külmakraadide esinemine maapinna lähedal kuni jaanipäevani kuigi haruldane ja isegi juulis on registreeritud öökülmasid.
Kõige tugevam oli külm jaanikuus 1941. aastal, kui 10. juunil mõõdeti õhus –3 kraadi. Viimati esines juunis öökülma õhus 2001. aastal.
Keskmisena on sadanud jaanikuu jooksul Jõgeval 67 mm, kusjuures kõige kuivem on harilikult esimene kümmepäevak. Juuni sademetehulk on kõikunud 9 millimeetrist 1992. a kuni 192 millimeetrini 1998. a.
LAINE KEPPART,
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
