Mai oli soe ja parajalt sajune

Kuigi kurdetakse kevade jaheduse üle, oli lõppenud maikuu tegelikult tavalisest soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur osutus viimase 90 aasta keskmisest 1,2 ja viimase kümne aasta keskmisest 0,3 kraadi võrra kõrgemaks. Püsivalt jahedat või sooja perioodi kuu jooksul ei esinenud, ilm muutus kahe kuni nelja päeva järel.

1922-2011. aastate keskmisena lõpevad Jõgeval öökülmad õhus 22. maiks ja maapinnal juuni esimestel päevadel. Lehekuu jooksul on viimase 90 aasta keskmisena õhutemperatuur miinuspoolele langenud viiel ööl. Tänavu registreeriti mais külma õhus kolmel ööl, viimast korda 14. mail. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti tänavu mais -2,1 kraadi 4. mail. Maapinnalähedases õhukihis mullal esines külma üheksal ööl ja rohu kohal veelgi sagedamini.

Viimane dekaad tõi jahedust

Viimasel kümmepäevakul olid jahedad ööd 24. ja 25. mail, kui õhus oli sooja ainult kolm-neli kraadi ja maapinna lähedal esines madalamates kohtades öökülma. Kahe sentimeetri kõrgusel rohu kohal langes siis termomeetrinäit Jõgeval ‑4 kraadini. Aedadesse põõsaste vahele see külm ei ulatunud.  Jahe oli ka 31. mai varahommik, kui õhus langes termomeetrinäit veidi alla viie kraadi ja rohul esines nõrk öökülm.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeval tänavu mais 20 kraadini ja üle selle üheksal päeval, mis ületab kahe päeva võrra viimase 90 aasta keskmist. Kõige soojemateks päevadeks osutusid 21. ja 22. mai, kui õhutemperatuuri maksimum küündis 24 kraadini ja ööpäeva keskmine ületas 17 kraadi.

Vihma tuli normist rohkem

Esimesel kümmepäevakul sadas vähe ja külvid saadi kiiresti maha teha. Esimene korralikum vihm tuli 11. mail. Suurem, mitmeks päevaks põllud pehmeks muutnud ja tööd seisma pannud sadu esines 17.-18. mail. Kahe päeva sajusummaks mõõdeti Jõgeval 30 mm, mis moodustab kogu kuu normist 60 protsenti.

Rohke sadu koos tugeva tuulega esines ka 30. mail, mis lamandas kohati rukist ja põldheina. Kokku sadas kuu jooksul Jõgeval 62 mm, viimase 90 aasta keskmisest 13 mm rohkem. Maakonnas tuli kuu jooksul esialgsetel andmetel vihma 58…88 mm.

Puud läksid tänavu lehte tavalisele lähedasel ajal, põhiliselt mai esimese kümmepäevaku jooksul. Toomingas alustas õitsemist 11.-13. mail, mis on viimase 47 aasta keskmisest ligi nädal aega varem. Sirel alustas massilist õitsemist 22. mail, see on keskmisest nädal aega varem. Ka marjapõõsad ja õunapuud läksid õide tavalisest varem. Viljapuude ja marjapõõsaste õitsemise ajal tänavu tugevat öökülma ei esinenud, küll aga oli talvine pakane osade kirsi- ja ploomipuude õisi kahjustanud.

Kuulõpu jahedus aeglustas taimede arengut

Suviteraviljade massiline tärkamine algas kuu keskpaiku ja võrsumine 22.-24. mail. Talirukkil algas pea loomine kuu kolmanda dekaadi alguses. Teraviljade areng oli kolmanda dekaadi alguses viimase 47 aasta keskmisest enam kui nädal aega ette jõudnud.

Kuulõpu jahedus aeglustas  mõnevõrra taimede arengut, pikendas lillede, sirelite ja kastanite  õitseaega. 31. maiks oli Jõgeval kogunenud efektiivset (üle viie kraadi) soojust 277 kraadi, mis on keskmisest 40 kraadi rohkem ja vastab looduse arengus ligikaudu viiepäevasele edumaale.  

Juunis pole öökülmad haruldased

Milline on olnud juunikuu ilm Jõgeva 1922-2011. aastate andmetel? Keskmine õhutemperatuur tõuseb jaanikuu jooksul tavapäraselt 13 kraadilt kuu alguses 16 kraadini kuu lõpuks. Äärmustemperatuurideks on juunis õhus mõõdetud -3 °C (1941. aasta 10. juunil)  ja 30,9 °C (1969. aasta 19. juunil). Öökülmade esinemine maapinnal kuu esimesel dekaadil ei ole haruldane nähtus. 30-kraadist kuumust on juunis esinenud viimase 90 aasta jooksul ainult üheksal aastal, s.o kümnel protsendil aastatest. Jaanikuu keskmiseks sajusummaks on 67 mm, äärmused 9 mm (1992) ja 192 mm (1998). Jaanilaupäeval on sadanud viimase 90 aasta jooksul 42 aastal, kusjuures üle ühe millimeetri 28 aastal.

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert