Poodide mahlatoodete riiulid on pikad ja toodete vahel valida väga keeruline. Kas soovite apelsini, õuna või jõhvikat? Aga kas te mõtlete ka selle peale, millise nendest viljadest valmistatud toote tegelikult ostate? Siin saavad abiks olla teadmised, mida üks või teine tootenimetus tähendab. Nimetus “mahl”, “nektar” või “mahlajook” annab esmase kiire info toote koostise ja olemuse kohta.
Tihti teeme valiku hinna järgi, kuid siinjuures tasub mõelda, mida me selle hinna eest saame. Odavamal tootel, nt mahlajoogil, on põhikoostisosaks üldjuhul suhkruga vesi, mille energiasisaldus on tihti suurem kui mõnel limonaadil. Ometi usume ekslikult, et oleme tervisliku toitumise seisukohast teinud hea valiku, sest ostsime joogi ju mahlatoodete hulgast.
Mis on mis?
Mahl eraldatakse puuviljadest ja marjadest erinevate tehnoloogiate abil (nt pressimine) ning see sisaldab rohkem toitained kui muud mahlatooted.
Mahl kontsentreeritud mahlast saadakse kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett. Sisuliselt on tegemist taastatud mahlaga. Tavaliselt puuvilja kasvatamise riigis mahl pressitakse ja kontsentreeritakse ehk eraldatakse vesi, eesmärgiga transportida toodet üle maailma, sest vee transportimine pole ju majanduslikult kõige arukam. Sihtriigis taastatakse kontsentraadist jällegi mahl, lisades sellele sama palju vett, kui sealt eelnevalt eraldati. Nt Eestis teatavasti apelsinipuud ei kasva, seetõttu on enamik meil müüdavast apelsinimahlast valmistatud kontsentraadist ja toodet nimetatakse “Apelsinimahl kontsentreeritud mahlast”. Samas müüakse meie kauplustes ka “Apelsinimahla”, mis on n-ö otse apelsinidest ja ei ole läbinud tootmisel taastamisetappi, mistõttu on see hinna poolest oluliselt kallim. Olge tähelepanelik, millist toodet ostate!
Nimetatud mahlad ei sisalda kunstlikke lõhna- ja maitseaineid, toiduvärve ega säilitusaineid (v.a laimi- ja sidrunimahl). Et mahlad paremini säiliksid, siis pakendamisel need tavaliselt pastöriseeritakse. Mahlade valmistamisel võib praegu veel maitse parandamiseks kasutada suhkrutooteid kuni
Sisaldus märgitakse vähenevas järjekorras
Mahla nimetusest on näha puuviljade ja marjade sisaldus vähenevas järjekorras, nt “Õuna-maasikamahl” või “Ananassi-greibi mahl kontsentreeritud mahlast”. Kui toote nimetuseks on “mitmeviljamahl” vms, siis sisaldab see kolme või enamat liiki puuviljade või marjade mahla ja joogi täpsema koostise saab teada koostisosade loetelust. Kontsentraadist valmistatud mahla märgistamisel lisatakse nimetuse lõppu “kontsentreeritud mahlast”, nt “õunamahl kontsentreeritud mahlast”.
Mahlade hinnavahed tulenevad nende valmistamise tehnoloogiast ja ka toote säilivusajast. Kõige kallimad on värskelt puuviljadest pressitud ja kohe tarbijale pakutavad mahlad (säilivusaeg on väga lühike), seejärel tulevad pakendites mahlad (pastöriseeritud) ja kõige odavamad on mahlad kontsentreeritud mahlast (taastatud mahl, pastöriseeritud).
Smuuti nõuab erilist tähelepanelikkust
Lisaks eespool kirjeldatud mahladele müüakse Eestis ka tooteid, mida reklaamitakse nimetusega “smoothie” või “smuuti”. Eesti kaubanduses on nende puhul enamasti tegu tavaliste kontsentreeritud mahlast valmistatud mahladega, mis sisaldavad ka viljaliha.
Algupäraselt on sellise nimetusega jook pärit 1960. aastate Ameerikast ning on värsketest puu- või köögiviljadest valmistatud segatud, jahutatud, mõnikord magus jook. Tihti lisatakse hulka purustatud jääd, külmutatud puuvilju, mett või külmutatud jogurtit ja teisi lisandeid nagu sojapiim, roheline tee jne. Mõned smoothie’d on aga valmistatud täielikult puuviljadest. Smoothie valmistamiseks purustatakse tavaliselt kogu vili.
“Smoothie” nime all müüakse erineva koostisega tooteid, mistõttu tasub olla nende suhtes eriti tähelepanelik.
Nektaris on vähem mahla
Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed vastavalt puuviljaliigile keskmiselt 25-50 protsenti. Kogus sõltub puuvilja happesusest. Kõikidest puuviljadest pole nende happesuse tõttu võimalik kohe tarbimiskõlblikku toodet valmistada, mistõttu neid lahjendatakse ja müüakse “nektari” nime all. Nektari puhul kehtivad mahlade märgistamisega sarnased nõuded – nt ühe puuviljaliigi puhul tuleb esitada nimetuses puuviljaliik, nt ploominektar jne. Samuti tuleb tootel esitada mahla sisaldus “puuvilja/marja sisaldus vähemalt … protsenti”. Nektarile võib lisada magustamiseks suhkrutooteid, magusaineid ja mett.
Mahlajoogis on kõige vähem mahla ja kõige rohkem suhkrut
Mahlajoogid on tavaliselt joogid, mille mahlasisaldus on väike, umbes 10-15 protsenti. Nende koostises kasutatakse tihti magusaineid, toiduvärve, säilitusaineid, lõhna- ja maitseaineid, antioksüdante jne. Seejuures sisaldavad need sageli suures koguses lisatud suhkrut.
Koduses majapidamises võiks seda võrrelda morsiga. Kauplustes müüakse tihti mahlajooke, mis on oma kujunduse poolest suunatud just lastele, mistõttu tasub lapsevanematel sellise joogi puhul jälgida toote koostist, eelkõige suhkrusisaldust.
Mahlatooted, mille nimetusele ja koostisele on kehtestatud riigi poolt nõuded: mahl, mahl kontsentreeritud mahlast, nektar, kontsentreeritud mahl ja mahlapulber. Mahlatooted, mille koostist ei ole reguleeritud, on mahlajook, siirup jms.
Praegu on menetluses valitsuse määruse eelnõu, mille kohaselt teatud nõuded mahlatoodetele muutuvad. Kõige olulisem muutus on, et alates käesoleva aasta 28. oktoobrist pole lubatud mahlale ega kontsentreeritud mahlast valmistatud mahlale enam suhkrutooteid lisada. Turul olevad tooted võib muidugi lõpuni müüa.
i
KATRIN LÕHMUS, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
